Kesknädalas võimas lugu. Leht imestab, et kus-on-nüüd maalehed, reinsikud, ekspressid ja pealtnägijad. Mina imestan, et Kesknädal veel selle üle imestab.
FOSFORIIT: Lääne-Virumaal läheb fosforiidi kaevandamiseks eestlaste kätega
INDREK VEISERIK, 23. november 2011
Magus naeratus näol, murumutsike peas, suur läikimalöödud sinimustvalge märk rinnas säramas, saateks eestlastes sooje minevikumälestusi esile kutsuva laulu „Ei ole üksi ükski maa" meloodia. Just sel moel püüdsid Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse liige, arendusdirektor Jaanus Purga ja firma projektijuht, aktiivne reformierakondlane Kalev Kallemets 16. novembril (mis ajalooliselt eriline - taasünni! - päev) Rägaverre Põlula koolimajja kogunenud rahvast enda poole peibutada.
Põhjust inimestele pugemiseks oli Purgal ja Kallemetsal küllaga. Nad soovisid saada kohalikelt elanikelt nõusolekut, et VKG võiks Lääne-Virumaal Rägaveres teha proovipuurimise.
Ohustatud valdadeks, kus hakkaksid tulevikus toimuma võimalikud proovipuurimised, on Sõmeru, Rakvere, Vinni ja Rägavere Lääne-Virumaal ning Sonda Ida-Virumaal.
Mure oma kodukandi tuleviku pärast oli toonud kohale palju rahvast, nii et tekkis isegi lisatoolide vajadus.
Rängad süüdistused
"Me räägime üksnes uurimisest, mitte kaevandamisest," kinnitas Kallemets siirail silmil oma sissejuhatavas ettekandes. Rahva seast kostnud küsimusele, et miks siis raha raisatakse proovipuurimisele, kui kaevandama ei kavatsetagi hakata, Kallemets ja Purga vastata ei osanud. „Maid me kokku ostma ei hakka," ruttas Kallemets inimesi rahustama, kui nägi, et kuulajad närviliselt nihelesid.
Kallemets meenutas oma ettekandes paarikümne aasta tagust fosforiidisõda, mille üle kõik eestlased peaksid uhkust tundma. Seejärel teatas ta aga ilma igasuguse häbitundeta: ratsionaalne on üle vaadata Eestis asuvaid maavarasid. Projektijuht hoiatas kohaletulnuid, et maailma rahvaarv jõudis hiljuti 7 miljardini ja põllumajanduslikku maad ei tulevat kuskilt lisaks, aga põllukultuurid vajavat hädasti fosforit.
Kohalikke elanikke hakkab VKG plaanidega kursis hoidma loodav ajaleht "Merekarbi Sõnumid", kuulutas Kallemets.
Tema ettekande ajal liikus saalis käest kätte kaevandamisvastase Miila külavanema Raigo Rebase saadetud paber, kuhu paluti inimestel fosforiidikaevandamise vastu allkiri anda. „Kaevandamine toob kaasa vee kadumise kaevudest suurel alal, maapinna ulatusliku vajumise, õhusaaste, vibratsiooni ja tervistkahjustava müra suurenemise, tekib kahju elusloodusele. Põliselanikkond ja sotsiaalne turvalisus väheneb piirkonnas. Kinnisvara väärtus langeb, võimalikud on pankrotilained põllumajanduse, metsanduse ja turismi valdkonnas," lugesin lehelt. Samal ajal kostis kõrvu Kallemetsa positiivsusest nõretav ja sugestiivne jutuvada, otsekui kevadise oja tasane vulin.
Kaevandamiste vastu saab protestiallkirja anda Rägavere vallamajas, Põlula koolis ning Kabala ja Ulvi raamatukogus.
Järgmisena kõneles rahvale VKG poolt kohale kutsutud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, mäeinsener Enno Reinsalu. Tema ettekande esimene pool oli täis pikitud tehnilisi andmeid, lõpus aga kõlas väide, et põllumajandus on aastasadu loodust rikkunud. Kas see väide pidi tema arvates olema piisav põhjendus, et kui juba põllumajandus rikub loodust, siis miks seda ei võiks teha näiteks fosforiidi kaevandamine?
Ühtlasi kritiseeris Reinsalu teravalt Eesti Looduskaitse Seltsi esimeest Juhan Telgmaad ja kunagise fosforiidisõja kangelast Juhan Aaret. Reinsalu sõnul fabritseeriti fosforiidisõja ajal valesid - võimendati, kui kole ikka on fosforiidi kaevandamine, aeti Moskvale kärbseid pähe. Neid poliitilisi valesid levitati Reinsalu sõnul tollal Juhan Aare kaudu, nüüd aga levitavat omakorda valesid Juhan Telgmaa.
Reinsalu kuulates meenusid siinkirjutajale USA kirjaniku Upton Sinclairi sõnad sellest, et on raske panna inimest mõistma teatud asja, kui tema tasu sõltub sellest, et ta seda ei mõistaks.
Seejärel sai kohaletulnud rahvas küsimusi esitada ja lühidalt sõna võtta.
Üks kohalik talumees rääkis põlevkivi isesüttimisest ja meenutas, et Sonda karjääri kõrval ei rekultiveeritud mitte ühtki ruutmeetrit maapinda. „Endil teil on Hispaanias mitmetel suvilad, aga kogu see kõnts, mis jääb pärast kaevandamisi maha, jääb ju meile," ütles ta.
Keegi Aleksander lausus: "See kaevandus, juhul kui ta tuleb, on komplekskaevandus - pealpool kaevandatakse põlevkivi ja alt fosforiiti. Fosforiit on tegelikult teisejärguline. VKG-l on põlevkivitöötlemistehas Petroter ja kavatsetakse rajada ka uut tehast. Seetõttu vajab VKG hoopis põlevkivi. Fosforiit on neile vaid ettekäändeks."
Meedia jäi kohale tulemata
Veel üks kohaletulnud mees ütles teadvat, et seda üritust kutsuti kajastama Ago Gaškov ERR-ist, Rein Sikk Eesti Päevalehest ning Maaleht. Ükski kutsutud meediaväljaanne peale Virumaa Teataja kohale ei ilmunud. Selle üle väljendasid inimesed nördimust. Kesknädal läks ilma kutsumata kohale.
Üks kohalik naine teatas, et tema soovis hiljuti oma Rägavere vallas Ida-Kabala alale jääva maja ja maad ära müüa. Notarilepingust aga selgus, et Ida-Kabala uuringuväljal müüdaval maal on omad piirangud. (Kas plaan alustada kaevandamisi on tegelikult juba nii kindel?!) Lepingus kajastuv piirang Pärnumaalt pärit perele loomulikult ei sobinud, ja müügitehing jäi katki.
Avaldati arvamusi, et kui VKG-l on proovivõtmisteks luba, siis järgmine loogiline samm ongi ju kaevanduse rajamine, rääkigu Purga ja Kallemets mida tahes.
Keegi koosolekulistest arvas, et VKG püüab minna sisse tagauksest - on hakatud kaevandamispiirkonda jäävatele vallavolikogude liikmetele survet avaldama. VKG olevatki vallajuhte juba Mäetaguse valda viinud, näitamaks, kui palju kasu kohalik omavalitsus ikka kaevandamitest saab. Leiti, et kui vallavolikogude toetus VKG plaanidele on saavutatud, siis on ka keskkonnaminister Keit Pentus, kes seni on avalikult olnud justkui eitaval positsioonil, "sunnitud" kaevandamistega nõustuma.
Ida-Virumaalt kaevandamiste eest Rägaverre põgenenud mees meenutas, kuidas ühel hommikul oma Ida-Viru maavalduses jalutades oli märganud: kapsad on vist ära varastatud... Tegelikult oli maapind mitu meetrit alla vajunud. Nii kurba saatust Lääne-Virumaa kapsastele siinsed inimesed kindlasti ei igatse.
Elanikud kasutagu maksimaalselt oma õigusi!
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et kui VKG tahab uurida Lääne-Virumaal asuvaid maid, siis vajalik info on juba varasemalt tehtud uuringute tulemusel paberi peal olemas. Kohalikul rahval soovitas Vassiljev selg sirge hoida ja peibutustele mitte järele anda. „Kui vallajuhte viidi Mäetagusele, siis miks neid ei viidud näiteks Kohtla-Nõmmele?" küsis ta.
Vassiljevi sõnul lootused kaevandamistasudest suurt rikkust saada on lühinägelikud. Kui näiteks üks aasta kaevandamistasu ei tule, mis siis sellest vallast saab, küsis Vassiljev. Ta ennustas, et juhul, kui hakatakse kaevandama, siis 10-20 aasta pärast Rägavere omavalitsust tõenäoliselt pole. Ta tõi näiteks Maidla valla, kus seoses kaevandamisega on elanikkond vähenenud 50%.
Järgmisena sõna võtnud Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni tuletas meelde, et kunagi pole hea langeda püünisesse, jäädes sõltuma üksnes ressursitasust. "Ressursitasu pole see rahaline vahend, mille ohvriks oma elukeskkonda tuua. Kui vanker hakkab allamäge veerema, pole võimalik seda peatada," kinnitas Vinni trööstitult. Ta tunnistas, et Maidla vald on jäänud põlevkivivangi.
Järgmisel aastal valmiva dokumentaalfilmi tarbeks materjali koguma tulnud ajaloolise fosforiidisõja algataja Juhan Aare lükkas ümber Enno Reinsalu süüdistused. Aare sõnul ei tulnud fosforiidisõja ajal kõne allagi, et nad oleksid levitanud valet, sest vastaspool ootaski, et tehtaks faktivigu. "Jutt fosforiidi kaevandamise ohutusest on vale. Fosforiidi kaevandamise tagajärjed on alati lõppenud totaalse katastroofiga," ütles Aare. Ta soovitas kaevandamise pooldajatel minna Kesk-Aasiasse ja Kaug-Itta ning vaadata, mis on järele jäänud piirkondadest, kus on fosforiiti kaevandatud.
Kohalikud elanikud omavad Euroopa Liidus suurt võimu ja neid eirates pole enam võimalik looduses tegutseda, julgustas Aare. Ta tõi näiteks Londoni Heathrow' lennujaama, mis hiljuti soovis oma niigi suurt territooriumi veelgi laiendada. Kuna aga lennujaama laienemine ohustas rändlindude lennuala, siis hakkasid kohalikud elanikud vastu, ning jäidki vaidluses lennujaamaga peale.
Reformierakond annab järjekordset etendust
Kohtumise lõpetuseks otsustati algatada Facebookis kaevandamisvastane liikumine. Peavoolumeedia abile eriti ei loodeta. Nagu ütles üks kohalik, meeldib Eesti meediale jahuda Kreekast ja Portugalist, oma inimeste mured aga ei huvita.
Lisaks loodab kohalik rahvas väga oma praegustele vallajuhtidele, et need säilitaks meelekindluse ega alluks VKG manipulatsioonidele. (Lääne-Virumaa vallajuhtidel läheb raskeks, sest Kesknädalale on sahistatud: peaminister Andrus Ansip käis kuu aega tagasi Virumaal ja kiitis VKG poolt tehtavad uuringud heaks.)
Keskkonnaminister Keit Pentuse resoluutne seisukoht fosforiidikaevandamise vastu on aga tõenäoliselt Reformierakonna järjekordne „hea ja halva politseiniku" mängimine. Kuna VKG-st soovib fosforiidi kaevandamist alustada reformierakondlane Kallemets, siis järelikult on asi otsustatud. Mingil hetkel on keskkonnaminister "sunnitud" ikkagi andma kaevandamise ettevalmistamiseks loa, sest "seadus on selline ja mis parata". (Sääraseid etendusi on Reformierakond varemaltki korraldanud teatud „delikaatsete küsimuste" lahendamiseks.)
Katastroof kogu Eestile
Siinkäsitletu ei puuduta mitte üksnes nelja murest murtud Lääne-Virumaa ja Sonda valda. Kavaluse ja silmakirjalikkusega on Reformierakond koostöös mõnede ärimeestega anastamas Eestimaa rikkusi.
Katsekaevanduse koht, kus VKG soovib uuringuid teha, jääb muide umbes 10 km kaugusele paigast, kus Moskva tahtis paarkümmend aastat tagasi fosforiiti kaevandama hakata. PR-trikkidega on Reformierakond varemgi musta valgeks ja rohelist kollaseks rääkinud.
Enamik eestimaalasi „tänu" oma passiivsusele ja Reformierakonna häbematusele seisab peagi silmitsi tõenäoliselt suurte keskkonnaprobleemidega. Võib otse öelda, et läheneme katastroofipiirkonnale...
Jäägu nüüdsegi olukorra tõsidust meenutama Juhan Aare raamatust "Fosforiidisõda" (Kirilille Kirjastus, 1999) võetud geograafiadoktori, Leningradi Riikliku Ülikooli professori, NSV Liidu rahvasaadiku Sergei Lavrovi tsitaat 1989. aastast: „Praegu mäletavad vähesed, millest kõik algas. Ometi sai kõigi praeguste protsesside lähtepunktiks võitlus vabariigi keskel fosforiidi kaevandamise täiesti metsikute plaanide vastu. [---] Selle ala muutmine kuumaastikuks tooks kaasa katastroofi mitte üksnes seal, vaid kogu Eestis."
INDREK VEISERIK
[fotoallkirjad]
AJAD ON MUUTUNUD: Kui 25 aastat tagasi võideldi, murumütsike peas, Moskva ja fosforiidikaevandamise vastu, siis nüüd püüab murumütsikesega eesti mees, VKG arendusdirektor Jaanus Purga käima lükata fosforiidikaevandamist Lääne-Virumaal.
Kohalikud inimesed on selle plaani teokssaamise nurjamiseks loonud Facebookis kogukonna "Ei fosforiidile!". Samuti saab kaevandamiste vastu protestiallkirja anda Rägavere vallamajas, Põlula koolis ning Kabala ja Ulvi raamatukogus.
KOHALIKUD MEHED: Maaomavalitsuste Liidu juht Jüri Landberg (vasakul), Rägavere vallvanem Mati Ulm ja Rägavere vallavolikogu esimees Rene Metsla. Landberg kinnitas rahvale, et tema on kaevandamisele kategooriliselt vastu. Ulm lükkas aga ümber kuulujutud, nagu oleks VKG teda püüdnud ära osta.
MURE TULEVIKU PÄRAST: Miila külas elav noor ema koos beebiga pidas emotsionaalse sõnavõtu, kus kurtis Eesti riigi olematu regionaalpoliitika üle. Vasakul Juhan Aare jäädvustamas seda videokaameraga oma tulevase dokumentaalfilmi tarbeks.
Viimati muudetud: 23.11.2011
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17945
FOSFORIIT: Lääne-Virumaal läheb fosforiidi kaevandamiseks eestlaste kätega
INDREK VEISERIK, 23. november 2011
Magus naeratus näol, murumutsike peas, suur läikimalöödud sinimustvalge märk rinnas säramas, saateks eestlastes sooje minevikumälestusi esile kutsuva laulu „Ei ole üksi ükski maa" meloodia. Just sel moel püüdsid Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse liige, arendusdirektor Jaanus Purga ja firma projektijuht, aktiivne reformierakondlane Kalev Kallemets 16. novembril (mis ajalooliselt eriline - taasünni! - päev) Rägaverre Põlula koolimajja kogunenud rahvast enda poole peibutada.
Põhjust inimestele pugemiseks oli Purgal ja Kallemetsal küllaga. Nad soovisid saada kohalikelt elanikelt nõusolekut, et VKG võiks Lääne-Virumaal Rägaveres teha proovipuurimise.
Ohustatud valdadeks, kus hakkaksid tulevikus toimuma võimalikud proovipuurimised, on Sõmeru, Rakvere, Vinni ja Rägavere Lääne-Virumaal ning Sonda Ida-Virumaal.
Mure oma kodukandi tuleviku pärast oli toonud kohale palju rahvast, nii et tekkis isegi lisatoolide vajadus.
Rängad süüdistused
"Me räägime üksnes uurimisest, mitte kaevandamisest," kinnitas Kallemets siirail silmil oma sissejuhatavas ettekandes. Rahva seast kostnud küsimusele, et miks siis raha raisatakse proovipuurimisele, kui kaevandama ei kavatsetagi hakata, Kallemets ja Purga vastata ei osanud. „Maid me kokku ostma ei hakka," ruttas Kallemets inimesi rahustama, kui nägi, et kuulajad närviliselt nihelesid.
Kallemets meenutas oma ettekandes paarikümne aasta tagust fosforiidisõda, mille üle kõik eestlased peaksid uhkust tundma. Seejärel teatas ta aga ilma igasuguse häbitundeta: ratsionaalne on üle vaadata Eestis asuvaid maavarasid. Projektijuht hoiatas kohaletulnuid, et maailma rahvaarv jõudis hiljuti 7 miljardini ja põllumajanduslikku maad ei tulevat kuskilt lisaks, aga põllukultuurid vajavat hädasti fosforit.
Kohalikke elanikke hakkab VKG plaanidega kursis hoidma loodav ajaleht "Merekarbi Sõnumid", kuulutas Kallemets.
Tema ettekande ajal liikus saalis käest kätte kaevandamisvastase Miila külavanema Raigo Rebase saadetud paber, kuhu paluti inimestel fosforiidikaevandamise vastu allkiri anda. „Kaevandamine toob kaasa vee kadumise kaevudest suurel alal, maapinna ulatusliku vajumise, õhusaaste, vibratsiooni ja tervistkahjustava müra suurenemise, tekib kahju elusloodusele. Põliselanikkond ja sotsiaalne turvalisus väheneb piirkonnas. Kinnisvara väärtus langeb, võimalikud on pankrotilained põllumajanduse, metsanduse ja turismi valdkonnas," lugesin lehelt. Samal ajal kostis kõrvu Kallemetsa positiivsusest nõretav ja sugestiivne jutuvada, otsekui kevadise oja tasane vulin.
Kaevandamiste vastu saab protestiallkirja anda Rägavere vallamajas, Põlula koolis ning Kabala ja Ulvi raamatukogus.
Järgmisena kõneles rahvale VKG poolt kohale kutsutud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, mäeinsener Enno Reinsalu. Tema ettekande esimene pool oli täis pikitud tehnilisi andmeid, lõpus aga kõlas väide, et põllumajandus on aastasadu loodust rikkunud. Kas see väide pidi tema arvates olema piisav põhjendus, et kui juba põllumajandus rikub loodust, siis miks seda ei võiks teha näiteks fosforiidi kaevandamine?
Ühtlasi kritiseeris Reinsalu teravalt Eesti Looduskaitse Seltsi esimeest Juhan Telgmaad ja kunagise fosforiidisõja kangelast Juhan Aaret. Reinsalu sõnul fabritseeriti fosforiidisõja ajal valesid - võimendati, kui kole ikka on fosforiidi kaevandamine, aeti Moskvale kärbseid pähe. Neid poliitilisi valesid levitati Reinsalu sõnul tollal Juhan Aare kaudu, nüüd aga levitavat omakorda valesid Juhan Telgmaa.
Reinsalu kuulates meenusid siinkirjutajale USA kirjaniku Upton Sinclairi sõnad sellest, et on raske panna inimest mõistma teatud asja, kui tema tasu sõltub sellest, et ta seda ei mõistaks.
Seejärel sai kohaletulnud rahvas küsimusi esitada ja lühidalt sõna võtta.
Üks kohalik talumees rääkis põlevkivi isesüttimisest ja meenutas, et Sonda karjääri kõrval ei rekultiveeritud mitte ühtki ruutmeetrit maapinda. „Endil teil on Hispaanias mitmetel suvilad, aga kogu see kõnts, mis jääb pärast kaevandamisi maha, jääb ju meile," ütles ta.
Keegi Aleksander lausus: "See kaevandus, juhul kui ta tuleb, on komplekskaevandus - pealpool kaevandatakse põlevkivi ja alt fosforiiti. Fosforiit on tegelikult teisejärguline. VKG-l on põlevkivitöötlemistehas Petroter ja kavatsetakse rajada ka uut tehast. Seetõttu vajab VKG hoopis põlevkivi. Fosforiit on neile vaid ettekäändeks."
Meedia jäi kohale tulemata
Veel üks kohaletulnud mees ütles teadvat, et seda üritust kutsuti kajastama Ago Gaškov ERR-ist, Rein Sikk Eesti Päevalehest ning Maaleht. Ükski kutsutud meediaväljaanne peale Virumaa Teataja kohale ei ilmunud. Selle üle väljendasid inimesed nördimust. Kesknädal läks ilma kutsumata kohale.
Üks kohalik naine teatas, et tema soovis hiljuti oma Rägavere vallas Ida-Kabala alale jääva maja ja maad ära müüa. Notarilepingust aga selgus, et Ida-Kabala uuringuväljal müüdaval maal on omad piirangud. (Kas plaan alustada kaevandamisi on tegelikult juba nii kindel?!) Lepingus kajastuv piirang Pärnumaalt pärit perele loomulikult ei sobinud, ja müügitehing jäi katki.
Avaldati arvamusi, et kui VKG-l on proovivõtmisteks luba, siis järgmine loogiline samm ongi ju kaevanduse rajamine, rääkigu Purga ja Kallemets mida tahes.
Keegi koosolekulistest arvas, et VKG püüab minna sisse tagauksest - on hakatud kaevandamispiirkonda jäävatele vallavolikogude liikmetele survet avaldama. VKG olevatki vallajuhte juba Mäetaguse valda viinud, näitamaks, kui palju kasu kohalik omavalitsus ikka kaevandamitest saab. Leiti, et kui vallavolikogude toetus VKG plaanidele on saavutatud, siis on ka keskkonnaminister Keit Pentus, kes seni on avalikult olnud justkui eitaval positsioonil, "sunnitud" kaevandamistega nõustuma.
Ida-Virumaalt kaevandamiste eest Rägaverre põgenenud mees meenutas, kuidas ühel hommikul oma Ida-Viru maavalduses jalutades oli märganud: kapsad on vist ära varastatud... Tegelikult oli maapind mitu meetrit alla vajunud. Nii kurba saatust Lääne-Virumaa kapsastele siinsed inimesed kindlasti ei igatse.
Elanikud kasutagu maksimaalselt oma õigusi!
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et kui VKG tahab uurida Lääne-Virumaal asuvaid maid, siis vajalik info on juba varasemalt tehtud uuringute tulemusel paberi peal olemas. Kohalikul rahval soovitas Vassiljev selg sirge hoida ja peibutustele mitte järele anda. „Kui vallajuhte viidi Mäetagusele, siis miks neid ei viidud näiteks Kohtla-Nõmmele?" küsis ta.
Vassiljevi sõnul lootused kaevandamistasudest suurt rikkust saada on lühinägelikud. Kui näiteks üks aasta kaevandamistasu ei tule, mis siis sellest vallast saab, küsis Vassiljev. Ta ennustas, et juhul, kui hakatakse kaevandama, siis 10-20 aasta pärast Rägavere omavalitsust tõenäoliselt pole. Ta tõi näiteks Maidla valla, kus seoses kaevandamisega on elanikkond vähenenud 50%.
Järgmisena sõna võtnud Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni tuletas meelde, et kunagi pole hea langeda püünisesse, jäädes sõltuma üksnes ressursitasust. "Ressursitasu pole see rahaline vahend, mille ohvriks oma elukeskkonda tuua. Kui vanker hakkab allamäge veerema, pole võimalik seda peatada," kinnitas Vinni trööstitult. Ta tunnistas, et Maidla vald on jäänud põlevkivivangi.
Järgmisel aastal valmiva dokumentaalfilmi tarbeks materjali koguma tulnud ajaloolise fosforiidisõja algataja Juhan Aare lükkas ümber Enno Reinsalu süüdistused. Aare sõnul ei tulnud fosforiidisõja ajal kõne allagi, et nad oleksid levitanud valet, sest vastaspool ootaski, et tehtaks faktivigu. "Jutt fosforiidi kaevandamise ohutusest on vale. Fosforiidi kaevandamise tagajärjed on alati lõppenud totaalse katastroofiga," ütles Aare. Ta soovitas kaevandamise pooldajatel minna Kesk-Aasiasse ja Kaug-Itta ning vaadata, mis on järele jäänud piirkondadest, kus on fosforiiti kaevandatud.
Kohalikud elanikud omavad Euroopa Liidus suurt võimu ja neid eirates pole enam võimalik looduses tegutseda, julgustas Aare. Ta tõi näiteks Londoni Heathrow' lennujaama, mis hiljuti soovis oma niigi suurt territooriumi veelgi laiendada. Kuna aga lennujaama laienemine ohustas rändlindude lennuala, siis hakkasid kohalikud elanikud vastu, ning jäidki vaidluses lennujaamaga peale.
Reformierakond annab järjekordset etendust
Kohtumise lõpetuseks otsustati algatada Facebookis kaevandamisvastane liikumine. Peavoolumeedia abile eriti ei loodeta. Nagu ütles üks kohalik, meeldib Eesti meediale jahuda Kreekast ja Portugalist, oma inimeste mured aga ei huvita.
Lisaks loodab kohalik rahvas väga oma praegustele vallajuhtidele, et need säilitaks meelekindluse ega alluks VKG manipulatsioonidele. (Lääne-Virumaa vallajuhtidel läheb raskeks, sest Kesknädalale on sahistatud: peaminister Andrus Ansip käis kuu aega tagasi Virumaal ja kiitis VKG poolt tehtavad uuringud heaks.)
Keskkonnaminister Keit Pentuse resoluutne seisukoht fosforiidikaevandamise vastu on aga tõenäoliselt Reformierakonna järjekordne „hea ja halva politseiniku" mängimine. Kuna VKG-st soovib fosforiidi kaevandamist alustada reformierakondlane Kallemets, siis järelikult on asi otsustatud. Mingil hetkel on keskkonnaminister "sunnitud" ikkagi andma kaevandamise ettevalmistamiseks loa, sest "seadus on selline ja mis parata". (Sääraseid etendusi on Reformierakond varemaltki korraldanud teatud „delikaatsete küsimuste" lahendamiseks.)
Katastroof kogu Eestile
Siinkäsitletu ei puuduta mitte üksnes nelja murest murtud Lääne-Virumaa ja Sonda valda. Kavaluse ja silmakirjalikkusega on Reformierakond koostöös mõnede ärimeestega anastamas Eestimaa rikkusi.
Katsekaevanduse koht, kus VKG soovib uuringuid teha, jääb muide umbes 10 km kaugusele paigast, kus Moskva tahtis paarkümmend aastat tagasi fosforiiti kaevandama hakata. PR-trikkidega on Reformierakond varemgi musta valgeks ja rohelist kollaseks rääkinud.
Enamik eestimaalasi „tänu" oma passiivsusele ja Reformierakonna häbematusele seisab peagi silmitsi tõenäoliselt suurte keskkonnaprobleemidega. Võib otse öelda, et läheneme katastroofipiirkonnale...
Jäägu nüüdsegi olukorra tõsidust meenutama Juhan Aare raamatust "Fosforiidisõda" (Kirilille Kirjastus, 1999) võetud geograafiadoktori, Leningradi Riikliku Ülikooli professori, NSV Liidu rahvasaadiku Sergei Lavrovi tsitaat 1989. aastast: „Praegu mäletavad vähesed, millest kõik algas. Ometi sai kõigi praeguste protsesside lähtepunktiks võitlus vabariigi keskel fosforiidi kaevandamise täiesti metsikute plaanide vastu. [---] Selle ala muutmine kuumaastikuks tooks kaasa katastroofi mitte üksnes seal, vaid kogu Eestis."
INDREK VEISERIK
[fotoallkirjad]
AJAD ON MUUTUNUD: Kui 25 aastat tagasi võideldi, murumütsike peas, Moskva ja fosforiidikaevandamise vastu, siis nüüd püüab murumütsikesega eesti mees, VKG arendusdirektor Jaanus Purga käima lükata fosforiidikaevandamist Lääne-Virumaal.
Kohalikud inimesed on selle plaani teokssaamise nurjamiseks loonud Facebookis kogukonna "Ei fosforiidile!". Samuti saab kaevandamiste vastu protestiallkirja anda Rägavere vallamajas, Põlula koolis ning Kabala ja Ulvi raamatukogus.
KOHALIKUD MEHED: Maaomavalitsuste Liidu juht Jüri Landberg (vasakul), Rägavere vallvanem Mati Ulm ja Rägavere vallavolikogu esimees Rene Metsla. Landberg kinnitas rahvale, et tema on kaevandamisele kategooriliselt vastu. Ulm lükkas aga ümber kuulujutud, nagu oleks VKG teda püüdnud ära osta.
MURE TULEVIKU PÄRAST: Miila külas elav noor ema koos beebiga pidas emotsionaalse sõnavõtu, kus kurtis Eesti riigi olematu regionaalpoliitika üle. Vasakul Juhan Aare jäädvustamas seda videokaameraga oma tulevase dokumentaalfilmi tarbeks.
Viimati muudetud: 23.11.2011
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17945
