Monday, January 31, 2011

Põlevkivi kaevemahud pole valimisteema



Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht ja keskkonnaühenduste koja eesistuja Jüri-Ott Salm räägib tänases Päevalehes väga õiget juttu. Millel paraku puudub seos valimistega, kuna ükski poliitiline jõud seda teemat valimiskampaanias ei kanna. Kaesin kindluse mõttes üle registreerimise järjekorras erakondade Ida-Viru valimisringkonna nimekirjad.


Erakond Eestimaa Rohelised pani seal esimeseks Urmas Allika - kes ei tunne, neile ütlen ise, no ei ole selle teema mees. Ja tõsi on ka see, et Roheliste üleriigiliste esinumbrite jutus pole põlevkivi kaevandusmaht kostnud - Marek Strandberg tungib kaamerate ees küll kilomeetrite sügavusele maakoore alla, kuid maapinnale lähedasema põlevkivi aastatoodangu piiramisest ei räägi. Üleriigiline nr 2 Eerik Niiles Kross pole Eesti maavaradeluure teemadega guugeldatav.


Isamaa ja Respublica Liidu Ida-Viru tipus on Erki Nool, ja sabas Robert Antropov. Pole kumbki põlevkivimehed. Mees, kes neil matsu jagab, on Enno Vinni, aga ta on ringkonnas alles neljas ja tema rolliks on ära tuua kaevandamispiirangute pooldajate hääled - Riigikogus, nagu öeldud hakkab neid esindama odamees Tallinnast või politseimees Paldiskist.


Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Ida-Viru esimene Jaak Allik on Eesti tippideoloog aga põlevkivist ei tea tuhkagi. Nimekirja nr 3 Jevgeni Ossinovski räägib samuti palju aga mitte põlevkivist. Perekondliku transiiditausta tõttu (mees ise kinnitas, et perekonna rahaga teeb ta ka isiklikku kampaaniat) võiks heasoovslikult oletada, et Ossinovski jun seisaks perekonna ärivaldkonnaga konkureeriva õlitootmise vastu aga minu hinnagul tal puudub shanss Riigikokku jõuda. Nimekirja viimane - maavanem Riho Breivel on oma senise tegevuse ja tegevusetusega kinnitanud, et kaevepiirangute eest seisjat pole temast olnud. Sama käib mõlema eksrahvaliitlastest vallavanema kohta.


Reformierakonna esinumber Kristiina Ojuland esindab lojaalselt parteid, kelle tekitatud probleemidest Jüri-Ott Salm kirjutaski. Ringkonna nr 2 Rein Aidma või nimekirja lõpetav Aivar Surva (Ojamaa kaevanduse valla vanem) on senise tegevuse ja tegevusetusega tõstanud, et nad on täielikult kaevemahtude suurendajate teenistuses.


Keskerakonna esinumber Jüri Kaljuvee on põline põlevkivimees. Kaevemahtude piiramise koha pealt on kuss nii tema kui nimekirjakaaslased, olgu siis opositsioonis või valisuskoalitsiooni kuuludes. Selles küsimuses ei erine Reformierakonnast grammigi.
Jättes eriteadmiste puudumise tõttu vahele Vene Erakonna, Iseseisvuspartei, Kristlikud Demokraadid ja üksikkandidaadi, väärib äramärkimist Rahvaliidu Ida-Viru esinumber/peaministrikandidaat Jaan Toots. Transiidiinimesena võiks temast loota samal motiivil kaevanduspiirangute poolt olekut, mis Ossinovskitegi puhul (kohalik õlitootmine konkureerib tema senise tuluallikaga). Aga sarnasel põhjusel ei saa ka temale panust teha - Tootsi partei riigikogustumine tõenäosus on minu jaoks liiga väike.

 
Suuremad erakonnad osalesid kõik ka Rahvusringhäälingu ja EGA valimiskompassi koostamisel - põlevkiviküsimust pole ka seal. Järelikult hoogustub järgnevatel aastatel Ida-Virumaal röökaevandamine, mis tugineb täielikule ning harvanähtavale poliitilisele konsensusele. Ainus, mida sellest teemast puudutatud saavad teha valimistel, on valimistel mitte osaleda.





Põlevkivisõda Virumaal
Viie aasta pärast kavatsevad Eesti õlitöösturid toota 1,6 miljonit tonni põlevkiviõli.
Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees
Eesti Päevaleht Online 31. jaanuar 2011


Kui panna see kogus korraga raudteetsisternidesse, siis ulatuks rong Narvast Tallinnani ja raudteeülesõidukohtadel tuleks tõkkepuu avanemist oodata ei vähem ega rohkem kui neli tundi. Praeguste põlevkiviõli hindade juures oleks see laadung väärt ligi pool miljardit eurot. Kõlab nagu unistuste raharong? Jah, aga millise hinnaga!

1,6 miljoni tonni õli tootmiseks tuleb kaevandada ligi 15 miljonit tonni põlevkivi. Samal ajal plaanib Eesti Energia paigaldada vanadele elektrijaamadele puhastusseadmed ning rajada kaks uut energiaplokki põlevkivist elektri tootmiseks. Praegu tarbivad vanad elektrijaamad aastas 12–13 miljonit tonni põlevkivi ja Eesti Energia kavandatavaid investeeringuid arvestades ei tohiks kahelda, et elektritootmist soovitakse jätkata. See tähendaks aga, et aastal 2016 kaevandataks Eestis 20–25 miljonit tonni põlevkivi, mis ei vasta kuidagi riigi ametlikele plaanidele.

Praegu kehtiv põlevkivikava näeb ette, et veel neli aastat on lubatud põlevkivi kaevandada kuni 20 miljonit tonni aastas ja pärast seda peab kaevandamismaht vähenema veerandi võrra. Jaanuari keskel hääletasid aga riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed oma istungil selle poolt, et jätkata kaevandamismahtudega suurusjärgus 20 miljonit tonni aastas – olgugi et ametlikud kavad-kokkulepped näevad ette midagi muud.

Häguse veega kaevud

Kavad ei näi ministritele korda minevat. Mullu kevadel käis majandus- ja kommunikatsiooniminister Eesti Energia uuele õlitehasele nurgakivi pannes välja mõtte hoida aastane kaevandamismaht ka edaspidi 20 miljoni tonni juures. Jah, keskkonnaministeerium kinnitas toona veel, et kaevandamismahtu tuleb alandada 15 miljoni tonnini aastas. Kuid nüüdseks on ka keskkonnaministri retoorika muutunud.

Narva ja Aidu karjääri varud ammenduvad praeguste kaevandamismahtude juures 12–15 aasta pärast. Siis saab kaevandada ainult raskemini ligipääsetavatest kohtadest, maa alt, kus peaks varusid jätkuma veel maksimaalselt kolmeks aastakümneks. Allmaakaevandamise kohta nendib isegi Eesti Energia ise, et see pole pooltki nii tõhus kui maapealne kaevandamine. Samuti toob olemasolevate kaevanduste laiendamine kaasa olulisi keskkonnaprobleeme. Eesti keskkonnaühenduste koja tellitud uuringu kohaselt jätkub praegu välja antud kaevandamislubade alusel põlevkivi 2020. aastani, kuid edaspidi tuleb juba vastata küsimusele, kas hakkame kaevandama kaitsealade alt. Põlevkivisektor on praegu Eesti suurim veekasutaja. Kaevealade laienemine kaitsealade alla kahjustab Ida- ja Lääne-Virumaa põhjavee – sealhulgas Pandivere tundliku vee-ala – kvaliteeti ning võib põhjavee jäädavalt ära rikkuda. See tähendaks häguse veega kaeve virumaalastele ja kaitsealade looduse loomulike koosluste rikkumist.

Praegusest neli korda suuremas mahus põlevkiviõli tootmine läheks vastuollu riigi ametlike prioriteetidega. Nii energiamajanduse arengukava kui ka põlevkivikava eelistavad põlevkivisaaduste (kütused või elekter) kasutamist riigisiseselt. Praegu kasutatakse aga vaid 20 protsenti Eestis toodetud põlevkiviõlist kodumaal, ülejäänu läheb ekspordiks. Kuigi planeeritav kütusetoodang suudaks Eesti Energia lubaduste kohaselt katta kogu Eesti kütusevajaduse, pole mingit alust arvata, et põlevkiviõlist välja pigistatud mootorikütused müüdaks kogu täiega maha kodumaal – avatud turul liigub kaup sinna, kus selle eest rohkem makstakse.

Soomes on kehtestatud piirangud tuumaenergia ekspordile, mis annab energiatootjatele selge signaali, et seda ei soosita. Tuumaenergeetika on riigi poolt reguleeritud nõnda, et see kataks eelkõige Soome enda vajadusi. Soomlased ei ole nõus, et tootjate eksporditulu kasvuga käsikäes suureneks tuumajäätmete maht. Põlevkivikasutuse selline ohjeldamine oleks võimalik ka Eestis.

Eesti Energia hinnangul suu-rendaks kodumaine kütusetööstus Eesti energiajulgeolekut: põlevkiviõlist valmistatud mootori-kütused võiksid konkureerida naftaga. Aga kui Eesti soovib arendada laiahaardelist kütusetööstust, tekib küsimus: kust tuleb elekter, kui me kogu lubatud kaevandamismahu kütusteks vormistame? Selleks ajaks ei saaks isegi kõige optimistlikumate hinnangute kohaselt valmis võimalik tuumajaam ja ka üleriigilist taastuvenergeetika ruumilist planeeringut ministeeriumidest ei paista.

Põlevkivitööstuse olulise plussina nähakse kohalike sotsiaalküsimuste lahendamist – ilma põlevkivita poleks Ida-Virumaal tööd ning vaesus ja kuritegevus süveneks. Põlevkivikava lisas on aga kirjas, et Ida-Virumaal on tuntav kaevanduseri-alade töötajate puudus. Jah, võiks ju öelda – las Ida-Virumaa töötud õpivad ümber kaevuriteks. Kuid see pole sellises mahus reaalne, sest põlevkivi kaevandamine ja töötlemine eeldab parimas tööeas tervete ja universaalsete oskustega inimeste palkamist. Kuna sobivaid inimesi ei ole Virumaale palju alles jäänud, siis tuleks täiendava tööjõu vajadus lahendada tööjõu sissetoomisega. Kas see on sotsiaalprobleemide lahendus või pigem uute probleemide tekitamine?


Alternatiivid põlevkivile

Kuigi riiklik huvi on põlevkivist kodumaiseks tarbeks elektri tootmine, ei tohiks me viie aasta pärast olla üllatunud, kui riigi omanduses olev suurettevõte on rajanud maksumaksja raha eest õlitehased ja põlevkivi elektrijaamad, aga toodetud kütuseid ja elektrit müüakse hoopis välismaale. Juba töötavaid tehaseid keegi kinni panema ju ei hakka, sest kes tahaks mitme miljardi euro investeerimist korstnasse kirjutada? Nii ei jääks järgmisel riigikogul muud üle kui võtta vastu uus põlevkivi arengukava, mille sisu dikteerivad elektri- ja kütusetootjad, mitte riik.

Jah, pragmaatikud võivad ju öelda: õli tootmine põlevkivist on efektiivsem kui selle otsene põletamine elektri tootmiseks. Aga kui Eesti otsustab minna seda teed, peaks eelnevalt olema selge plaan, kuidas ja millistest allikatest hakkame elektrit saama pärast 2020. aastat, mil lõpeb kehtiv riiklik energiamajanduse arengukava. Praegu ei ole õige aeg põlevkivi uute kasutusvaldkondade arendamiseks. Praegu on aeg selleks, et planeerida reaalseid alternatiive põlevkivile, valmistudes fossiilsete kütuste kaevandusmahtude järkjärguliseks vähendamiseks.

Kas Eesti peaks ohverdama oma looduskeskkonna ja energiajulgeoleku paari raharongi nimel? Kas rööpaid peaks seadma rahva mandaadiga riigikogu või üksikute suurettevõtete juhatused? Loodame, et praeguses valitsusliidu programmis sõnastatu – kaevandamismahtude piiramine – saab teoks. 1



Eestimaa Looduse Fond on tänavu Eesti keskkonnaühenduste koja eesistuja.





Thursday, January 27, 2011

Looduse Fondi hääletu võitlus kaevepiirangu eest

Riigikogu keskkonnakomisjoni protokollist ei selgu, kes on põlevkivi kaevemahtude piiramise vastu. Protokollis ei kattu ka poolt/vastu/erapooletute häälte arv kohalolnuks märgitute arvuga.
Samas on loodusefondi esimene mees parlamendikomisjoni protokolli märgitud eriti familiaarselt ainult eesnime pidi (mis kogemata kattub peaaegu täiuslikult ühe endise kurikuulsa ametniku täisnimega). Allpool on ka ELFi Nõukogu praegune koosseis ja ELFi pressiteade, kuidas "võideldi" üliolulise keskkonnapiirangu eest. Eesti meedias ei ületanud teema uudiskünnist.


Riigikogu Keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 196

Tallinn, Toompea
Esmaspäev, 24.01.2011
Algus 11.00; lõpp 12.40

Juhataja: Mart Jüssi
Protokollija: Asta Salandi
Võtsid osa: Mart Jüssi, Katrin Karisma-Krumm, Mari-Ann Kelam, Valeri Korb, Erki Nool, Kalle Palling, Rain Rosimannus, Rein Ratas, Mark Soosaar, Elle Kaur (nõunik), Vivi Aleksejeva (nõunik), Asta Salandi (konsultant)
Kutsutud: 2. päevakorrapunkti juurde: SA Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott, juhatuse liige Ivar Tamm ja nõukogu liige Andres Tarand, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse põhiüksuse nõunik Rein Raudsep;
/.../

2. SA Eestimaa Looduse Fondi kiri 10.12.2010 nr 3/468
SA Eestimaa Looduse Fond on oma kirjas Riigikogu keskkonnakomisjonile teinud ettepaneku algatada maapõueseaduse muumine eesmärgiga vähendada põlevkivi kaevandamismahtusid. Oma ettepanekus toetuvad nad Riigikogus heaks kiidetud Põlevkivi riiklikule arengukavale 2008-2015 ja valitsusliidu programmile aastateks 2007-2011.
SA Eestimaa Looduse Fondi ettepanek on muuta maapõueseaduse § 251 alljärgnevalt:
„Põlevkivi aastane kaevandamismäär on kalendriaastas kõigi lubade alusel kokku maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi aastane kaevandamismäär on 15 miljonit tonni alates 2015. aastast.
Kavandatava seadusemuudatuse kohta andsid kommentaare Jüri-Ott Salm ja Andres Tarand.

Keskkonnaministeerium ei toeta maapõueseaduses sätestatud piirmäära muutmist enne vastavate rakendusuuringute läbiviimist. Keskkonnaministeeriumi poolse seisukoha s Rein Raudsep.

Pärast sõnavõttude ärakuulamist pandi ettepanek algatada maapõueseaduse muutmine:
hääletamisele.
Otsustati:
Mitte algatada maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (4 poolt, 3 vastu, 1 erapooletu).



Eestimaa Looduse Fondi Praegune nõukogu:


Rainer Nõlvak - nõukogu esimees, Curonia Research nõukogu esimees ja Let's do it Global eestvedaja

Andres Arrak - majandusteadlane, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, ettevõtluse instituudi direktor

Rein Einasto - geoloog, Tallinna Tehnikakõrgkooli professor

Üllas Ehrlich - majandusteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnaökonoomika professor

Ahti Heinla - Skype asutaja ja Let's do it Global eestvedaja

Mart Jüssi - hülgeuurija, riigikogu saadik

Rainer Kuuba - maastikuökoloog, Võru Instituudi direktor

Henri Laupmaa - IT ettevõtja, Goodwill Group Ltd juhataja

Sakarias J. Leppik - ortodoksi vaimulik ja ühiskonnategelane

Riinu Rannap - zooloog, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi teadur

Andres Tarand - kliimauurija

Uudo Timm - lendoravauurija, Keskkonnateabe Keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja

Daniel Vaarik - meediauurija, vabakutseline konsultant

Katarina Veem - merebioloog, SA Baltic Sea 2020 programmijuht






Riigikogu keskkonnakomisjon ei toetanud põlevkivikaevandamise vähendamist


Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 25. jaanuaril, et tutvustas päev varem riigikogu keskkonnakomisjonis ettepanekut algatada maapõueseaduse muudatus, mille sisu on vähendada põlevkivi kaevandamismahtu 15 miljoni tonnini 2015. aastaks. Riigikogu keskkonnakomisjon ettepanekut ei toetanud.

Nii riigikogus heaks kiidetud põlevkivi riiklik arengukava 2008–2015 kui ka valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 näevad ette põlevkivi kaevandamismahtude piiramist 15 miljoni tonnini aastas, kuid valdkonda reguleerivas maapõueseaduses on põlevkivi aastane kaevandamismäär endiselt 20 miljonit tonni.

Keskkonnakomisjonis ettepanekut tutvustanud ELF-i juhatuse esimehe Jüri-Ott Salmi sõnul soodustatakse riigikogus vastu võetud üliolulist keskkonnakoormuse piirangut ignoreerides „raiskava majanduse jätkumist, mis on otseses vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitika põhimõtetega”.

Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed pidasid algatatud teemat oluliseks, kuid ettepanek ei saanud hääletusel piisavalt toetust ja seadusemuudatust ei võetud menetlusse. ELF avaldas sellise tulemuse üle pettumust. Varem oli ka keskkonnaministeerium teatanud, et ei toeta maapõueseaduses sätestatud piirmäära muutmist enne vastavate rakendusuuringu tegemist.
ELF-i hinnangul oleks kaevandamismahtude piiramine andnud võimaluse kasutada maavara pikemat aega ning vähendada keskkonnakoormust või hoida see vähemalt praegusel tasemel. Teatavasti on Eesti maailmas esikahekümne seas süsinikdioksiidi heite poolest, arvestades CO2-heidet elaniku kohta. Oluline osa sellest tuleb just põlevkivikasutusest. Samuti on kaevandamise piiramine ainus võimalus peatada kaevandamisest ja põlevkivi töötlemisest rikutud alade pidev laienemine.

ELF

Kaks miljardit tonni nagu maast leitud

Anonüümseks jäänud potentsiaalsete kaevandajate tellimusel leidis TTÜ Mäeinstituut, et põlevkivi on maas seniarvatust kaks miljardit tonni rohkem. Täiendava rikkuse ilmnemisega seoses tuleb seekord soovida õnne Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste rahvale!
100%-lisele rikkuse kasutuselevõtule on esialgu mõned piirangud aga kõigepealt lähevad kinni koolid ja postkontorid ning nii kaovad koos kohalike elanikega ka piirangud.  



Põlevkivivaru ümberhindamine tõi juurde kaks miljardit tonni


Martin Hanson, Delfi Majandus

26. jaanuar 2011 18:58 LIITU DELFI POMMUUDISEGA

Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut hindas möödunud aasta lõpus energiatootluse piiri langetades ümber põlevkivivarud ning kaevandatavaks muutus kaks miljardit tonni põlevkivi.

Kaevandamisväärsuse piiri langetamisel senise energiatootluse alampiirilt 35 gigadžauli ruutmeetri kohta 30 gigadžaulini ruutmeetri kohta muudab eeldatavalt aktiivseteks Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste uuringuväljade põlevkivi kvaliteetsemad varuplokid.
"Selle varu kaevandamist loeti varem ebamajanduslikuks," ütles BNS-ile TTÜ mäeinstituudi professor Ingo Valgma.

Põlevkivi aktiivse tarbevaru kategooriasse tuli ümberhindamise tulemusena juurde 898,6 miljonit tonni põlevkivi ning aktiivse reservvaru kategooriasse 1,19 miljardit tonni põlevkivi. Tõenäosus, et sellise koguse võib maa-alt kätte saada, on mitmete piirangute tõttu Valgma sõnul 50 protsenti.
Uute kaevanduste võimalikke kohti, suuruseid ja maksumusi, samuti nende keskkonnamõju on TTÜ mäeinstituut uurinud ja hinnanud potentsiaalsete kaevandajate tellimusel.

2008. aastal teostasid TTÜ mäeinstituut ning soojustehnika instituut Eesti Energia AS-i tellimusel analüüsi, mis käsitles kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmise tehnoloogilisi võimalusi ning majanduslikku otstarbekust. Selles leiti, et tarnides edasi kogu põlevkivi senise kütteväärtusega 8,4 megadžauli kilogrammi kohta, eeldatavas mahus kuni 20 miljonit tonni aastas, tuleb ehitada kaks Estoniaga analoogilist kaevandust ja neile raudteed ning täiendada Narva karjääri paljandustehnikat.
Kaevanduste rikastamisvabrikud oleks analoogilised Estoniaga, mis tähendab, et need töötlevad ainult jämedat kaevist. Investeeringute kogumahuks hinnati 3,3 miljardit krooni, millega kaevandamis-, kapitali ja keskkonnakulusid kattev põlevkivi hind tõuseb tasemele 250 krooni tonni kohta.

Selliste kaevanduste ehitamine on võimalik Uus-Kiviõli alale ja Estoniast kagu suunas Puhatu väljale. Mõlemad kaeveväljad jäävad aktiivse varu piirkonda. Märgatav osa uute võimalike kaevanduste alast on tagatud tarbe- ja reservvaruga.