30. augusti 2012 Postimees kuulutab suurt uudist - tuhamägede ümbermäkerdamine pole ainult raha raiskamine, vaid on ka otseselt keskkonnakahjulik tegevus. Euroopa vaeseimasse viisikusse kuuluva riigi viide vaeseimasse maakonda kuuluvasse paika on püstitatud järjekordne monument struktuurifondidele. Tuhamägede ümberpööramise projekti kõrval on isegi miljonilinnade mastaabis sildade viskamine Jõhvi ja Kohtla-Järve vahele lausa mõistlik tegevus. 
Ja sinna juurde kuuleme 24/7 ESM-refrääni, et iga äraantava euro vastu saame neli vastu.




323 miljonit krooni maksev eksperiment ajab teadlased tagajalgadele


Nils Niitra
Tunamullu oktoobris avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemistööd lausa stahaanovlike sõnadega, praegu aga teevad erinevate valdkondade teadlased mägede liigutamise maatasa.



Kui 323 miljonit krooni maksvaid töid plaaniti, ei küsinud teadlastelt keegi, mida nemad arvavad. Postimees küsis seda nüüd ja valdav on arvamus, et keskkonnale tehakse pigem kahju kui kasu.



Praegu veetakse sellel Baltikumi suurimal poolkoksimäel õlitootmise jääke ühest mäe servast teise ja kujundatakse nõlvu ümber. Jutt käib 3,9 miljoni kantmeetri liigutamisest 90 hektari suurusel alal. Süsimusta olluse peale pannakse savimatid ja drenaažimatid ning peale veel pool meetrit värsket poolkoksi.



Mööda mäge edasi-tagasi vuravad veokid emiteerivad teist aastast järjest CO2te, õhus lendleb poolkoksitolmu ja mäe seest immitseb mürgist väävelvesinikku. Juulis sai Postimees teada, et kui varem olid mäe sees kuumenemiskolded, siis ehitustööde käigus läks mägi seest põlema.



Veel paari aasta eest kasvasid sellel nüüd pigimäel kohati juba kümmekonna meetri kõrgused puud ja nõlvadele oli tekkinud ka huumusekiht. Siin-seal leidus kaitsealuseid orhideesid. 90 hektarist umbes 70 hektarile olid puid istutanud terved põlvkonnad koolilapsi.



Metsateadlase Elmar Kaare jaoks oli väga aluselise pinnasega mägede metsaga katmine elutöö. Selle teadustöö vastu ei tundnud projekti koostajad Kaare sõnul mingit huvi. «Kus raha ja võim, seal võib teha kõike,» on Kaar nördinud.



Vähemalt sama kriitiline oli keskkonnamõjude hindamise aruande arutamise ajal 2007. aastal traagiliselt hukkunud legendaarne looduskaitsja Heino Luik. «Aruande koostamine ei toetu põhjendatud metoodikale,» teatas ta. «Juriidilis-tehniliste aspektide kõrval pole arvestatud ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte. Metoodika vajab täiendamist ja sellest lähtudes tuleb täiendada ka aruannet. Ilmselt on vajalik kaasata täiendavate erialade eksperte, teha täiendavaid analüüse, mudelkatseid ja riskianalüüse. Vastasel korral pole välistatud soovitule vastupidised tulemused, täiendav oht keskkonnale ja suured asjatud kulutused.»

Viru annab otsad Estoniale

Viru kaevandus suletakse järgmisel aastal


13. märts 2012 07:00 Erika Prave
http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/maetaguse/elu/viru-kaevandus-suletakse-jargmisel-aastal.d?id=64060685

Foto: Ilmar Saabas Eesti Energia Kaevanduste (edaspidi EEK) arendusdirektor Kalmer Sokman räägib Viru kaevanduse sulgemisest ning võimalikust Selisoo alt kaevandamisest.

Mis plaanid on EEK-l Viru kaevandusega lähiajal?

Viru kaevandus lõpetab põlevkivi kaevandamise praeguse kava kohaselt 2013. aasta keskpaiku. Viru kaevandus anti käiku 13. jaanuaril 1965. aastal, lõpetamise ajaks saab kokku kaevandatud 78 miljonit tonni kaubapõlevkivi. Viru kaevevälja lõunaosas karstirikete vahel paikneva põlevkivivaru (umbes 8 miljonit tonni kaubapõlevkivi) kaevandab Estonia kaevandus.

Mida sulgemine endaga kaasa toob?

Viru kaevanduse sulgemiseks koostatakse sulgemisprojekt, tehakse keskkonnamõjude hindamine ning hindamistulemustest lähtudes täiendatakse sulgemisprojekti. Eesti geoloogiakeskus on juba koostanud hüdrogeoloogilise prognoosi ning selle soovitusi arvestatakse sulgemisprojekti tegemisel.



Kuidas sulgemine kulgeb?

Viru kaevandusest tuuakse maa peale kaevandamistehnika ja seadmed, kontrollitakse üle viimati töötanud kambriplokid ja kasutatud kaeveõõned (vanem osa on juba üle vaadatud ning juurdepääs suletud), et neisse ei jääks jäätmeid. Kõige viimasena demonteeritakse pumplate seadmed ning kaevandus hakkab aeglaselt täituma põhjaveega. Vesi tõuseb kaevandamiseelsele lähedasele tasemele, veega täitumise aeg sõltub oluliselt sademete hulgast. Sompa, Kohtla ja Ahtme veega täitumine võttis aega paar aastat. Eesmärgiga vähendada veevahetust kaevanduse all oleva veekihiga, soovitavad hüdrogeoloogid hoida vee taset absoluutkõrgusel 53 m, selleks rajada isevoolne väljalase ja puuraukude kaudu juhtida vesi mööda kraavi Ratva ojja. Keskkonnamõjude hindamise protsessis korraldatakse aruande avalik väljapanek ja arutelusid, mille käigus saavad kaasa rääkida kõik asjast huvitatud.



Mitu inimest jääb tööta?

EEK eesmärk on viia miinimumini nende töötajate hulk, kes kaevanduse sulgemisel tööta jäävad. Kasutame üleviimist samalaadsetele ja samasuguseid kompetentse eeldavatele töökohtadele kontserni teistes ettevõtetes, aga ka ümberõppeprogramme. Sulgemise ajaks on ilmselt selgunud Estonia laiendamise plaanid ning alanud ettevalmistused Uus-Kiviõli kaevanduse rajamiseks. Ka neis kahes üksuses üritame rakendada võimalikult palju Virust vabanevaid inimesi.



EEK kavandab Selisoo alt kaevan­damist. Missuguses seisus see plaan praegu on ja mis saab keskkonnast?

Estonia kaevanduse lääneosa põlevkivivaru - 8,5 miljonit tonni - on osaliselt Selisoo all. Kaevandamisloaga on seatud tingimus, et Selisoo all ei tohi kaevandada, kuni pole välja töötatud sobiv tehnoloogia, mis võtab arvesse Selisoo loodusala. Senised kogemused on näidanud, et soode ja järvede all on võimalik põlevkivi kaevandada, kui seda võimaldavad hüdrogeoloogilised tingimused. Hea näide on Kalina järv, mille all on Viru kaevandus põlevkivi väljanud kambriplok k idega. Maapind hoitakse ülal tulptervikutel. Selisood uurivad teadlased Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudist, Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudist ja Tallinna ülikooli ökoloogiainstituudist. Enne kui kaevandamisloa andja - keskkonnaministeerium - ei kinnita, et kavandatav kaevandamine ei mõjuta Selisoo seisundit, kaevandama ei hakata. Keskkonnaministeerium arvestab otsuse tegemisel uuringute tulemusi ja soovitusi ning kaalub huvitatud osapoolte seisukohti. Samamoodi oleme dialoogiks avatud meie - kaevandamine ei saa tulla keskkonna arvelt.



Estonia kaevandus on lubanud tänavu puhas­tada Rannapungerjal kaevanduse basseinid, miks see töö oluline on?

Estonia kaevanduse tellimusel tegi settebasseinide uuringud keskkonnaettevõte AS Kobras. Hinnati settebasseinide töö efektiivsust ning selle peamisi mõjutegureid, s.o basseinidesse kogunenud muda kogust, vee voolu kiirust, ning anti soov i t u s e d basseinide puhastamiseks. Kevadel, pärast lume sulamist, vaadatakse basseinide seisukord veel kord üle ja pannakse paika korrastustööde kava. Settebasseinidel on oluline roll kaevandusvee puhastamisel ning basseine endid on vaja puhastada, et need tõhusamalt toimiksid.



Ministeeriumide tasandil aruta­takse praegu kaevandamisõiguse tasude jaotust riigi ja omavalitsuste vahel. Millist jaotamise varianti toetab EEK? Miks?

Iga kaevandatud ja tervikutesse jäetud põlevkivi tonni eest tasub kaevandaja maavara kaevandamisõiguse tasu, mis 2012. aastal on 1,32 €/t, mullu oli tasu määr 1,1 €/t. Põlevkivivaldade eelarvesse makstakse 50% tasust, kuid seda 2009. aasta määra (0,77 €) tasemel. Ka vä ljapumbatud vee eest tuleb maksta: 2012. aastal on tasu määr kaevandusvee erikasutuse eest 45,05 € 1000 m³ eest, mullu oli tasu määr 40,96 € 1000 m³ eest. Vee erikasutuse tasust kantakse 50 % riigieelarvesse ja 50 % vee erikasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

2011. aastal maksis EEK kaevandamisõiguse tasu kokku 20,3 miljonit eurot ja vee erikasutuse eest kokku 5,7 miljonit eurot. Suur osa nimetatud 26 miljonist eurost laekus põlevkivivaldade eelarvetesse. See on valdade jaoks oluline raha ning võimaldab teha projekte, mis aitavad kaasa piirkonna jätkusuutlikkusele ka pärast kaevandustööde lõppemist, mil keskkonnatasude laekumine valdadele lakkab.

Kes teisele auku kaevab

Otepääl on nüüd siis ka reformierakondlased omavahel karjääri küsimustes tülli pööranud. Mulle meenub seejuures Võrnu seltsimajas tunamullu toimunud sõnavahetus VKG kaevanduse KSH aruteludest. Esitasin imekaunist Pühajärve kandist pärit Hendrikson ja Ko eksperdile Riin Kutsarile küsimuse, et kas ta talitaks kohalikest huvidest üle sõites samamoodi ka oma kodukandis? Vastuseks kostis retooriline vaikus.


ERR: Otepää vallas avati elanike vastuseisust hoolimata kaevandus


Eestielu.ee 16. jaanuar 2012 12:32
Otepää vallas Raudsepa külas kütab kirgi sinna rajatud kruusakarjäär. Veel kolm aastat tagasi tegi vallavalitsus rahva soovidest lähtudes otsuse, et kruusakarjääri ei tule, nüüd avastasid aga kohalikud inimesed, et kaevandus on avatud.

Kaeveloa tühistamiseks või ümber vaatamiseks ei ole aga mingeid kaalukaid põhjuseid leiavad nii Keskkonnaamet kui ka Otepää vallavalitsus, vahendab rahvusringhäälingu uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".
Kohalike elanike sõnul ei ole neid karjäärile kaeveloa andmisest teavitatud, isegi karjäärile lähedal asuva puhkekoha omanik Kaido sai sellest teada alles peale avamist.

Keskkonnaameti juhtivspetsialist Rein Kalle ütles Aktuaalsele kaamerale, et võrreldes kolmeaasta taguse plaaniga on kaevetöödes tehtud vallaelanike kasuks mitmeid kitsendusi.
Keskkonnaamet oli Otepää vallale saatnud kaks kirja küsimaks seisukohta karjääri avamise tingimuste kohta, millele vald ei vastanud andes sellega sisuliselt rohelise tee karjääri rajamisele. Vallavanem Andres Visnapuu põhjendas mitte vastamist sellega, et kirjad saabusid enne puhkuste perioodi ja vallavalitsuse kirjade haldamise süsteem polnud piisavalt heal tasemel.




http://eestielu.delfi.ee/eesti/valgamaa/otepaa/elu/otepaa-vallas-avati-elanike-vastuseisust-hoolimata-kaevandus.d?id=63780770