Merepõhi on maismaast kallim

Postimees tõestab nüüd, et Eesti on ilma fosforiiti kaevandamata määratud "materiaalsesse nappusse". Eesti materiaalne olukord ei huvitanud Postimeest aga siis kui taotleti uurimisluba (!) gaasitoru rajamiseks Eesti majandusvööndis Balti meres.
Sedastus: Eesti  suurim päevaleht kaitseb iga hinna eest Eesti merepõhja, kuid riigi mandriosa lagastamist peab  meie majandusedu tagatiseks. Ja siis imestab seesama leht kalasilmselt, et miks inimesed sellest riigist lahkuvad.



Marti Aavik: mis hirmutab?


Postimees, 03.12.2011 11:04

Marti Aavik

Teadmised ei saa meid kahjustada, küll aga rumalad või salakavalad otsused. Viru Keemia Grupp teatas, et tahab uurida (!) Eesti fosforiidi kaevandamise võimalusi. Keskkonnaminister tegi seepeale väga selgeks, et on uuringute vastu.


Rohelised hakkasid koguma allkirju, samuti uuringute vastu. Poliitikud nuusutavad muidugi tuult – ei taha endale pahameelt tõmmata. Aga mida see «tuul», uuringute vastu seismine, sügavamal tasandil tähendada võiks?



Tundub, et see näitab umbusku otsustamise protsessi suhtes. Arvatakse vist, et kui avada uks uuringutele, on tegelikku kaevandamist juba raske takistada. Kui sedasorti hirmudel on alust, on päris pahasti, ja kui neil alust pole, aga laseme end ometi hirmudest juhtida, pole lugu sugugi parem. Mis teadmistepõhisest otsustamisest saame rääkida, kui keeldume uuringutest?



Mõistlik asjade käik on ju ikka selline, et esmalt esitatakse küsimusi, siis otsitakse vastuseid ning uute teadmiste pealt saab teha targema otsuse, kuidas edasi minna. Et me poliitiliste loomadena mõnikord niisugusest rajast eemale astume ja oleme «juba ette targad», on loomulik.



Mõistuspärasele rajale tagasitulekuks on vaja usku, et otsustamisel meie arvamus loeb. Selleni välja, et veenate meid küll ja ehkki me ei oska vastu vaielda, jääb meie sõna «ei taha, lihtsalt ei taha» ikkagi peale. See usk avab ukse ka argumentide kuulamisele ja kaalumisele.



Kes tahab praegusest fosforiidiloost paremat pilti saada, lugegu emeriitprofessor Enno Reinsalu ajaveebi (maavara. blogspot.com). Omaaegne fosforiidisõda koos eellugudega oli kahtlemata poliitiline – kõik loosungid, mis sest ajast meelde jäänud, ei pruugi olla vääramatult õiged.



Pealegi võiksime arvata, et tehnoloogiad on edenenud – seda tulebki uurida ja avalikkusega jagada. Enno Reinsalu kirjutab: «Toetuda omaaegsele tehnoloogiale on sama, mis Moskvitšiga Tondi rabast Lilleküla aiamaale mulda vedada.» Muutunud on ka poliitiline ja õiguskeskkond. Kui selles on auke, mis lubaksid rahva tahtest ikkagi üle sõita, tuleks need lappida, mitte olla uuringute vastu.



Kaevandamine on loomulik inimtegevuse osa. Kindlasti on mõistlik olla vastu tööstusele, mis laastab elukeskkonna, aga dogmaatiline vastuseis igasugusele kaevandamisele on jabur. Kui me midagi maapõues leiduvast kasulikuks varaks muuta ei luba, siis mõistame end materiaalsesse nappusesse.



Inimeste lahkumine Eestist on hirmutav probleem, tahaksime seda protsessi ümber pöörata. Selleks vajame kindlasti inimväärset elukeskkonda, aga ka majandusedu – mõistlikku tasakaalu. Seepärast ei tohi üleolevalt suhtuda tööstuse edendamise võimalustesse, mille olemasoluta ei kujune ka kõrgtasemel teenusemajandust.


http://arvamus.postimees.ee/656218/marti-aavik-mis-hirmutab/

Fosforiit - tänan ei!

Kesknädalas võimas lugu. Leht imestab, et kus-on-nüüd maalehed, reinsikud, ekspressid ja pealtnägijad. Mina imestan, et Kesknädal veel selle üle imestab.




FOSFORIIT: Lääne-Virumaal läheb fosforiidi kaevandamiseks eestlaste kätega


INDREK VEISERIK, 23. november 2011



Magus naeratus näol, murumutsike peas, suur läikimalöödud sinimustvalge märk rinnas säramas, saateks eestlastes sooje minevikumälestusi esile kutsuva laulu „Ei ole üksi ükski maa" meloodia. Just sel moel püüdsid Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse liige, arendusdirektor Jaanus Purga ja firma projektijuht, aktiivne reformierakondlane Kalev Kallemets 16. novembril (mis ajalooliselt eriline - taasünni! - päev) Rägaverre Põlula koolimajja kogunenud rahvast enda poole peibutada.







Põhjust inimestele pugemiseks oli Purgal ja Kallemetsal küllaga. Nad soovisid saada kohalikelt elanikelt nõusolekut, et VKG võiks Lääne-Virumaal Rägaveres teha proovipuurimise.



Ohustatud valdadeks, kus hakkaksid tulevikus toimuma võimalikud proovipuurimised, on Sõmeru, Rakvere, Vinni ja Rägavere Lääne-Virumaal ning Sonda Ida-Virumaal.



Mure oma kodukandi tuleviku pärast oli toonud kohale palju rahvast, nii et tekkis isegi lisatoolide vajadus.









Rängad süüdistused



"Me räägime üksnes uurimisest, mitte kaevandamisest," kinnitas Kallemets siirail silmil oma sissejuhatavas ettekandes. Rahva seast kostnud küsimusele, et miks siis raha raisatakse proovipuurimisele, kui kaevandama ei kavatsetagi hakata, Kallemets ja Purga vastata ei osanud. „Maid me kokku ostma ei hakka," ruttas Kallemets inimesi rahustama, kui nägi, et kuulajad närviliselt nihelesid.









Kallemets meenutas oma ettekandes paarikümne aasta tagust fosforiidisõda, mille üle kõik eestlased peaksid uhkust tundma. Seejärel teatas ta aga ilma igasuguse häbitundeta: ratsionaalne on üle vaadata Eestis asuvaid maavarasid. Projektijuht hoiatas kohaletulnuid, et maailma rahvaarv jõudis hiljuti 7 miljardini ja põllumajanduslikku maad ei tulevat kuskilt lisaks, aga põllukultuurid vajavat hädasti fosforit.









Kohalikke elanikke hakkab VKG plaanidega kursis hoidma loodav ajaleht "Merekarbi Sõnumid", kuulutas Kallemets.



Tema ettekande ajal liikus saalis käest kätte kaevandamisvastase Miila külavanema Raigo Rebase saadetud paber, kuhu paluti inimestel fosforiidikaevandamise vastu allkiri anda. „Kaevandamine toob kaasa vee kadumise kaevudest suurel alal, maapinna ulatusliku vajumise, õhusaaste, vibratsiooni ja tervistkahjustava müra suurenemise, tekib kahju elusloodusele. Põliselanikkond ja sotsiaalne turvalisus väheneb piirkonnas. Kinnisvara väärtus langeb, võimalikud on pankrotilained põllumajanduse, metsanduse ja turismi valdkonnas," lugesin lehelt. Samal ajal kostis kõrvu Kallemetsa positiivsusest nõretav ja sugestiivne jutuvada, otsekui kevadise oja tasane vulin.













Kaevandamiste vastu saab protestiallkirja anda Rägavere vallamajas, Põlula koolis ning Kabala ja Ulvi raamatukogus.







Järgmisena kõneles rahvale VKG poolt kohale kutsutud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, mäeinsener Enno Reinsalu. Tema ettekande esimene pool oli täis pikitud tehnilisi andmeid, lõpus aga kõlas väide, et põllumajandus on aastasadu loodust rikkunud. Kas see väide pidi tema arvates olema piisav põhjendus, et kui juba põllumajandus rikub loodust, siis miks seda ei võiks teha näiteks fosforiidi kaevandamine?









Ühtlasi kritiseeris Reinsalu teravalt Eesti Looduskaitse Seltsi esimeest Juhan Telgmaad ja kunagise fosforiidisõja kangelast Juhan Aaret. Reinsalu sõnul fabritseeriti fosforiidisõja ajal valesid - võimendati, kui kole ikka on fosforiidi kaevandamine, aeti Moskvale kärbseid pähe. Neid poliitilisi valesid levitati Reinsalu sõnul tollal Juhan Aare kaudu, nüüd aga levitavat omakorda valesid Juhan Telgmaa.









Reinsalu kuulates meenusid siinkirjutajale USA kirjaniku Upton Sinclairi sõnad sellest, et on raske panna inimest mõistma teatud asja, kui tema tasu sõltub sellest, et ta seda ei mõistaks.









Seejärel sai kohaletulnud rahvas küsimusi esitada ja lühidalt sõna võtta.









Üks kohalik talumees rääkis põlevkivi isesüttimisest ja meenutas, et Sonda karjääri kõrval ei rekultiveeritud mitte ühtki ruutmeetrit maapinda. „Endil teil on Hispaanias mitmetel suvilad, aga kogu see kõnts, mis jääb pärast kaevandamisi maha, jääb ju meile," ütles ta.









Keegi Aleksander lausus: "See kaevandus, juhul kui ta tuleb, on komplekskaevandus - pealpool kaevandatakse põlevkivi ja alt fosforiiti. Fosforiit on tegelikult teisejärguline. VKG-l on põlevkivitöötlemistehas Petroter ja kavatsetakse rajada ka uut tehast. Seetõttu vajab VKG hoopis põlevkivi. Fosforiit on neile vaid ettekäändeks."







Meedia jäi kohale tulemata









Veel üks kohaletulnud mees ütles teadvat, et seda üritust kutsuti kajastama Ago Gaškov ERR-ist, Rein Sikk Eesti Päevalehest ning Maaleht. Ükski kutsutud meediaväljaanne peale Virumaa Teataja kohale ei ilmunud. Selle üle väljendasid inimesed nördimust. Kesknädal läks ilma kutsumata kohale.









Üks kohalik naine teatas, et tema soovis hiljuti oma Rägavere vallas Ida-Kabala alale jääva maja ja maad ära müüa. Notarilepingust aga selgus, et Ida-Kabala uuringuväljal müüdaval maal on omad piirangud. (Kas plaan alustada kaevandamisi on tegelikult juba nii kindel?!) Lepingus kajastuv piirang Pärnumaalt pärit perele loomulikult ei sobinud, ja müügitehing jäi katki.









Avaldati arvamusi, et kui VKG-l on proovivõtmisteks luba, siis järgmine loogiline samm ongi ju kaevanduse rajamine, rääkigu Purga ja Kallemets mida tahes.









Keegi koosolekulistest arvas, et VKG püüab minna sisse tagauksest - on hakatud kaevandamispiirkonda jäävatele vallavolikogude liikmetele survet avaldama. VKG olevatki vallajuhte juba Mäetaguse valda viinud, näitamaks, kui palju kasu kohalik omavalitsus ikka kaevandamitest saab. Leiti, et kui vallavolikogude toetus VKG plaanidele on saavutatud, siis on ka keskkonnaminister Keit Pentus, kes seni on avalikult olnud justkui eitaval positsioonil, "sunnitud" kaevandamistega nõustuma.









Ida-Virumaalt kaevandamiste eest Rägaverre põgenenud mees meenutas, kuidas ühel hommikul oma Ida-Viru maavalduses jalutades oli märganud: kapsad on vist ära varastatud... Tegelikult oli maapind mitu meetrit alla vajunud. Nii kurba saatust Lääne-Virumaa kapsastele siinsed inimesed kindlasti ei igatse.









Elanikud kasutagu maksimaalselt oma õigusi!

Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et kui VKG tahab uurida Lääne-Virumaal asuvaid maid, siis vajalik info on juba varasemalt tehtud uuringute tulemusel paberi peal olemas. Kohalikul rahval soovitas Vassiljev selg sirge hoida ja peibutustele mitte järele anda. „Kui vallajuhte viidi Mäetagusele, siis miks neid ei viidud näiteks Kohtla-Nõmmele?" küsis ta.









Vassiljevi sõnul lootused kaevandamistasudest suurt rikkust saada on lühinägelikud. Kui näiteks üks aasta kaevandamistasu ei tule, mis siis sellest vallast saab, küsis Vassiljev. Ta ennustas, et juhul, kui hakatakse kaevandama, siis 10-20 aasta pärast Rägavere omavalitsust tõenäoliselt pole. Ta tõi näiteks Maidla valla, kus seoses kaevandamisega on elanikkond vähenenud 50%.









Järgmisena sõna võtnud Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni tuletas meelde, et kunagi pole hea langeda püünisesse, jäädes sõltuma üksnes ressursitasust. "Ressursitasu pole see rahaline vahend, mille ohvriks oma elukeskkonda tuua. Kui vanker hakkab allamäge veerema, pole võimalik seda peatada," kinnitas Vinni trööstitult. Ta tunnistas, et Maidla vald on jäänud põlevkivivangi.









Järgmisel aastal valmiva dokumentaalfilmi tarbeks materjali koguma tulnud ajaloolise fosforiidisõja algataja Juhan Aare lükkas ümber Enno Reinsalu süüdistused. Aare sõnul ei tulnud fosforiidisõja ajal kõne allagi, et nad oleksid levitanud valet, sest vastaspool ootaski, et tehtaks faktivigu. "Jutt fosforiidi kaevandamise ohutusest on vale. Fosforiidi kaevandamise tagajärjed on alati lõppenud totaalse katastroofiga," ütles Aare. Ta soovitas kaevandamise pooldajatel minna Kesk-Aasiasse ja Kaug-Itta ning vaadata, mis on järele jäänud piirkondadest, kus on fosforiiti kaevandatud.



Kohalikud elanikud omavad Euroopa Liidus suurt võimu ja neid eirates pole enam võimalik looduses tegutseda, julgustas Aare. Ta tõi näiteks Londoni Heathrow' lennujaama, mis hiljuti soovis oma niigi suurt territooriumi veelgi laiendada. Kuna aga lennujaama laienemine ohustas rändlindude lennuala, siis hakkasid kohalikud elanikud vastu, ning jäidki vaidluses lennujaamaga peale.















Reformierakond annab järjekordset etendust



Kohtumise lõpetuseks otsustati algatada Facebookis kaevandamisvastane liikumine. Peavoolumeedia abile eriti ei loodeta. Nagu ütles üks kohalik, meeldib Eesti meediale jahuda Kreekast ja Portugalist, oma inimeste mured aga ei huvita.









Lisaks loodab kohalik rahvas väga oma praegustele vallajuhtidele, et need säilitaks meelekindluse ega alluks VKG manipulatsioonidele. (Lääne-Virumaa vallajuhtidel läheb raskeks, sest Kesknädalale on sahistatud: peaminister Andrus Ansip käis kuu aega tagasi Virumaal ja kiitis VKG poolt tehtavad uuringud heaks.)









Keskkonnaminister Keit Pentuse resoluutne seisukoht fosforiidikaevandamise vastu on aga tõenäoliselt Reformierakonna järjekordne „hea ja halva politseiniku" mängimine. Kuna VKG-st soovib fosforiidi kaevandamist alustada reformierakondlane Kallemets, siis järelikult on asi otsustatud. Mingil hetkel on keskkonnaminister "sunnitud" ikkagi andma kaevandamise ettevalmistamiseks loa, sest "seadus on selline ja mis parata". (Sääraseid etendusi on Reformierakond varemaltki korraldanud teatud „delikaatsete küsimuste" lahendamiseks.)









Katastroof kogu Eestile



Siinkäsitletu ei puuduta mitte üksnes nelja murest murtud Lääne-Virumaa ja Sonda valda. Kavaluse ja silmakirjalikkusega on Reformierakond koostöös mõnede ärimeestega anastamas Eestimaa rikkusi.



Katsekaevanduse koht, kus VKG soovib uuringuid teha, jääb muide umbes 10 km kaugusele paigast, kus Moskva tahtis paarkümmend aastat tagasi fosforiiti kaevandama hakata. PR-trikkidega on Reformierakond varemgi musta valgeks ja rohelist kollaseks rääkinud.









Enamik eestimaalasi „tänu" oma passiivsusele ja Reformierakonna häbematusele seisab peagi silmitsi tõenäoliselt suurte keskkonnaprobleemidega. Võib otse öelda, et läheneme katastroofipiirkonnale...









Jäägu nüüdsegi olukorra tõsidust meenutama Juhan Aare raamatust "Fosforiidisõda" (Kirilille Kirjastus, 1999) võetud geograafiadoktori, Leningradi Riikliku Ülikooli professori, NSV Liidu rahvasaadiku Sergei Lavrovi tsitaat 1989. aastast: „Praegu mäletavad vähesed, millest kõik algas. Ometi sai kõigi praeguste protsesside lähtepunktiks võitlus vabariigi keskel fosforiidi kaevandamise täiesti metsikute plaanide vastu. [---] Selle ala muutmine kuumaastikuks tooks kaasa katastroofi mitte üksnes seal, vaid kogu Eestis."
INDREK VEISERIK

[fotoallkirjad]
AJAD ON MUUTUNUD: Kui 25 aastat tagasi võideldi, murumütsike peas, Moskva ja fosforiidikaevandamise vastu, siis nüüd püüab murumütsikesega eesti mees, VKG arendusdirektor Jaanus Purga käima lükata fosforiidikaevandamist Lääne-Virumaal.
Kohalikud inimesed on selle plaani teokssaamise nurjamiseks loonud Facebookis kogukonna "Ei fosforiidile!". Samuti saab kaevandamiste vastu protestiallkirja anda Rägavere vallamajas, Põlula koolis ning Kabala ja Ulvi raamatukogus.
KOHALIKUD MEHED: Maaomavalitsuste Liidu juht Jüri Landberg (vasakul), Rägavere vallvanem Mati Ulm ja Rägavere vallavolikogu esimees Rene Metsla. Landberg kinnitas rahvale, et tema on kaevandamisele kategooriliselt vastu. Ulm lükkas aga ümber kuulujutud, nagu oleks VKG teda püüdnud ära osta.
MURE TULEVIKU PÄRAST: Miila külas elav noor ema koos beebiga pidas emotsionaalse sõnavõtu, kus kurtis Eesti riigi olematu regionaalpoliitika üle. Vasakul Juhan Aare jäädvustamas seda videokaameraga oma tulevase dokumentaalfilmi tarbeks.


Viimati muudetud: 23.11.2011
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17945

Põhjaranniku hauakambrite saladused

Alles see oli kui Estonia kaevandus presenteeris Eesti Energia logo kujulise 140 meetri kõrguse "ehitise" rajamist Mäetaguse valda. Krossirajad, suusakeskused ja mis sinna kõik on tulemas... Aga võrreldes EE logo ajalikkusega on VKG arhitektide idee põhjarannikule kerkivast püramiidide väljast siiski pikk samm igaviku suunas. Ehk broneeritakse püramiidide hauakambritesse aegsasti kohad ka juhtivatele projekteerijatele ja ehitajatele enestele. Nii nagu oli kombeks ka püramiidide kodumaal Egiptimaal juba mõni tuhat aastat enne Kristust.



VKG vormib aherainest Aidusse püramiidid


Põhjarannik 29. oktoober 2011 KÜLLI KRIIS



Ennekõike on arhitektide visioon ikkagi maastikukujunduselement, millele sisu alles aastate pikku hakkab lisanduma.



VKG tahab Ojamaal kaevandades kahekümne aastaga tekkiva aheraine Aidu karjäärivälja 70 hektaril püramiidideks ladestada, et sinna saaks ajapikku rajada kõikvõimalikke põnevaid asju – külastuskeskusest amfiteatrini ja loomaaiast labürindini.



“Kuidas teha kohast nimega Eikuskil paik, mis töötab ja elab? Kuidas viia Eesti 20 aastaga maailma juhtivate püramiidiriikide hulka?” küsib arhitektuuribüroo Kadarik, Tüür. Arhitektid “Aidu 2030″ nime kandvas eskiislahenduses.

See olevat lihtne: “Aidu põlevkivikarjääris tekib just nimelt tulevase 20 aastaga nõnda suur hulk kivijäätmeid, et nende lihtsal arhitektuurilisel vormimisel kerkiks täna hallile karjäärialale palavikuliselt tugeva identiteediga keskkond.”

Materjali lihtsalt hunnikusse kuhjates tekib ringikujulise põhiplaaniga koonus. Hunnikule vormi andmiseks tuleks see kuhjata püramiidikujuliselt ning vormida sinna liikumist võimaldavaid astmeid. Et Aidu jääkmaterjalide mastaapsust täielikult ära kasutada, tuleks kombineerida mitmeid lihtsaid lähenemisi ning projekteerida terve ala ühtse stiiliga püramiidide parklinnakuks.

Hunnikute asemel maastikuelement

Püramiidide idee on mitme aasta mõttetöö tulemus, mille algus ulatub Ojamaa kaevanduse rajamise algusse.

“Otsisime kohta, kuhu kaevanduses tekkiv aheraine ladestada, ja meie valik langes Aidu karjäärialale,” rääkis OÜ VKG Kaevandused juhatuse liige Margus Kottise. “Kui Maidla vald algatas Aidu karjääri sulgemise teemaplaneeringu, arvestati lisaks tuuleparkidele, veekeskusele ja Kaitseliidu lasketiirule ka meie ladestusala sooviga ning lõpptulemusena leiti, et see sobib sinna küll.”

Kottise sõnul soovis vald, et aherainet ei kuhjataks sinna lihtsalt niisama, vaid sellest tekiks omapärane maastikukujundus – veel parem, kui seda ka kuidagi kasutada saaks.

“Lahenduse leidmiseks tellisime arhitektuuribüroolt ideekavandi – ja selline see nüüd on,” ütles Kottise, et arhitektide valikul osutusid määravaks nende senised põnevad tööd. “Meie sisend neile oli aheraine kui materjal – mida see endast kujutab ja kuidas ladestamisel käitub ning kui palju seda materjali tulemas on. Meil tekib aherainet aastas umbes miljon tonni.”

Aidu ideekavand meeldis nii tellijale kui Maidla vallale. Pakutud eskiislahendus võeti üheks aluseks aheraine ladestusala detailplaneeringu koostamisel.

Püramiidil on võlu ja mõju

“Arvame, et see võiks kindlasti olla üks viis aherainet ladestada ja tekitada maatikule täiendavat väärtust,” ütles Maidla vallavanem Hardi Murula. “Püramiid on selline absoluutne kujund, milles on võlu ja millel on igale inimesele mingi mõju.”

Arhitektid lasksid fantaasial lennata ning pakkusid tekkivale erakordsele keskkonnale mitmeid põnevaid kasutusvõimalusi: lisaks külastuskeskusele, hotellile ja restoranile võiks püramiidipargis koha leida ka näiteks amfiteater; sinna võiks rajada labürindi ja kalmistu, veinikeldri ja liuvälja, loomaaia ja kiriku.

“Täna räägime eelkõige maastikukujunduslikust visioonist, mis loob eelduse edasiseks arendamiseks. Praegu ei oska me keegi arvata, millises taustsüsteemis oleme kahekümne aasta pärast ja millised on siis võimalused. Amfiteater võiks üks asi olla küll – selline, kus vähemalt hooajalisi etendusi saaks anda,” arvas Murula.

Kaevandaja on väljakutseks valmis

Et aheraine Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikust Aidu karjääri lõunaosas asuvale ladestusalale toimetada, kavatseb VKG Kaevandused ehitada poolteist kilomeetrit pika lintkonveieri. Teemaplaneering seda ette ei näinud, detailplaneeringusse aga kirjutatakse konveier juba sisse.

“Konveierit ei saa rajada enne, kui Aidu karjäär on töö lõpetanud,” kinnitas Kottise, et üksteist segama ei hakata. “Loomulikult peame arvestama ka Aidu III kaevanduse logistikaga.”

Kuidas aheraine konveierilt kuhjadesse jõuab ja püramiidideks vormub, on juba tehnika küsimus. Midagi tavatult keerulist ja suuri lisakulutusi tekitavat selles aga ei ole ning Kottise kinnitusel ollakse valmis just sel moel ladestama.

Ei ole üksi ükski maa» vol. 2?

Õhtulehe juhtkiri 2. septembril 2011 adub päris täpselt Eesti asja olemust.

Ei ole üksi ükski maa» vol. 2?

Virumaalt kostab ärevaid teateid vastuseisust katsetele asuda fosforiiti kaevandama. Kas 80ndate lõpu kuulus laul «Ei ole üksi ükski maa» saab taas aktuaalseks?

Üks Eesti taasiseseisvumiseni viinud rahvusliku ärkamise käivitajaist oli 80ndate lõpu liikumine fosforiidi kaevandamise vastu Ida-Virumaal. Oleks seda tegema hakatud, oleks Nõukogude Liidu avarustelt Eestisse juurde toodud sadu tuhandeid võõrtöölisi, lisaks oleks tolleaegne kaevandamistehnoloogia muutnud suure osa Ida-Virust elamiskõlbmatuks. Ainuüksi uurimise otstarbel puuritud augud viisid paljudest kaevudest vee või muutsid selle joogikõlbmatuks.

Nüüd pelgavad mitmed Virumaa vallajuhid, et Viru Keemia Grupi (VKG) äsja avalikustatud plaan asuda uurima fosforiidi kaevandamise võimalusi tähendab, et 80ndate lõpul kardetu rakendub ellu. Selle, mida ei suutnud Nõukogude ametkonnad, teevad nüüd teoks omamaised kapitalistid. Hoiatav näide Nauru saareriigi näol on olemas: 70% selle territooriumist on muutunud kasutuskõlbmatuks.
Keskkonnaminister on küll kinnitanud, et kaevandamisel keskkonnale tekitatav kahju oleks saadava kasuga võrreldes liiga suur, ent on ka teistsuguseid arvamusi. Eesti Looduskaitse Seltsi esimees leiab, et tänapäeval poleks see kaugeltki nii keskkonnaohtlik kui veerand sajandit tagasi. Kelle seisukoht peale jääb, pole sugugi kindel – eriti arvestades reformierakondlaste teada-tuntud sümpaatiat suurärimeeste vastu. Tahaks näha peaministrit, kes sellise ärihiiglase nagu VKG soovidele järsult ei julgeb öelda.
Viimase paarikümne aasta jooksul lisandunud uued kuulajad ei adu, et «Ei ole üksi ükski maa» polnud omal ajal mitte lihtsalt poplugu, vaid vahend ühes suuremas võitluses, kus kaalul oli eesti rahva tulevik. Annaks taevas, et tänapäeva armastatud lauljate uus põlvkond – Koit Toomed, Rosannad, Tanel Padarid – ei peaks hakkama vana protestilaulu uutel põhjustel taas linti laulma.

Fosforiit, tänan EI!

Uuringuload tulevad ministeeriumist,vajalikud omavalitsused on kindlustatud ja meedia samuti. Maaomanikega suhtlemisel on aga VKG põlevkivikaevandamisel pruugitud vana tehnoloogia kasutamine siiski raskendatud - fosforiidi-aladel on rahvast juba oluliselt rohkem ees ja Fosforiidisõja hingus pole ka 25 aastaga veel kuhugi kadunud.

VKG hakkab uurima fosforiidi kaevandamise võimalusi

Toimetas Bioneer.ee
31.august 2011, kolmapäev

Eesti suurim põlevkivi töötleja VKG on otsustanud hakata uurima fosforiidi kasutamise võimalikkust Eestis. Uuringutega on plaanis võimaluse korral alustada tänavu sügisest ning töö kestvuseks prognoositakse mitu aastat, teatab VKG Grupp.

“Tänase seisuga on meie teadmised sel teemal ebapiisavad ja pinnapealsed ning põhinevad osalisel ning mõneti aegunud informatsioonil," ütles VKG arendusjuht ja juhatuse liige Jaanus Purga ning lisas, et kuna maavarade kaevandamine ja keemiatööstus on firma põhitegevus, siis peatakse mõistlikuks ennast selles valdkonnas harida.


"Teame kõik, et Eesti ajalooline kogemus seostab fosforiidiga pigem negatiivseid emotsioone, kuid aeg on edasi läinud," ütles Purga.


"Me võiksime olla tänapäevasel tasemel kursis Eesti maavarade seisuga ning nende kasutamisvõimalustega nii, et läbi maksimaalse lisandväärtuse loomise saab kasu riik ja kohalik kogukond ning et keskkonnamõju on minimaalne,” lisas ta


Purga sõnul on fosforiidi kasutuspotentsiaali uuringute eesmärk hinnata olemasolevate varude mahtu, nende kvaliteeti, kättesaadavust ning keskkonnasäästliku kasutuselevõtu võimalikkust tänapäevaste tehnoloogiate rakendamisel.


Uuringutesse on kavas kaasata spetsialiste ja teadlasi eelkõige Eestist, aga ka mujalt maailmast. Uuringute käigus tehakse tihedat koostööd fosforiidimaardlate asupaikade kohalike omavalitsuste ja kõigi huvigruppidega, lubas VKG Grupp.

Ansip tunnistas ka teiste kaevalubade vaidlustatavust

Andrus Ansip tunnistas Riigikogus, et lisaks Kiviõli kaeveloale võib väga kergesti vaidlustada ka teisi kaevelube. Aus jutt, igatahes.  

PM tsitaat: "...ma ei pea seda sundvõõrandamist või sundkasutusvalduse seadmist praeguses ajalises kontekstis mitte mingisuguseks lahenduseks. Ma usun, et sellel viisil põlevkiviressurss Kiviõli Keemiatööstuse kasutusse anda on nii palju nõrkusi, et vähemalt viieks aastaks Eesti kohtud tööd saavad kindlasti. Praegu meil on vaidlustatud üksainus kaeveluba, aga vaidlustamiskohti on seal, ma ei ütle, et mustmiljon, aga viis või viisteist leiab neid kindlasti."

Riigikogu stenogrammist 13.04.2011, arupärimisele vastamine

4. Sotsiaalne olukord Kiviõlis
Esimees Ene Ergma

Palun nüüd küsimus kolleeg Jevgeni Ossinovskilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!


Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud härra Ansip! 27. jaanuaril 2011 on Keskkonnaministeerium andnud välja järjekordse kaeveloa Kiviõli Keemiatööstusele uues karjääris kaevandamiseks. Nagu me teame, on selle loa õiguspärasus kohtus vaidlustatud ja Kiviõli Keemiatööstus on teatanud, et juhul, kui kohus tühistab valitsuse poolt antud kaeveloa, on nad sunnitud tehase sulgema, mil juhul jääks Kiviõlis tööta 25% tööealisest elanikkonnast ja linnaeelarvesse tekiks ka umbes 15%-line auk. Mõistagi ei ole valitsusel ja Riigikogul sobilik võtta seisukohta kohtuvaidluses, mistõttu on minu küsimus järgmine. Mis on valitsuse tegevusplaan nii tööpuuduse kui ka linnaeelarve osas sel juhul, kui kohus kõnealuse kaeveloa tühistab? Aitäh!


Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Eesti Vabariigi peaminister loomulikult ei lasku spekulatsioonidesse ja te ei leia Euroopast ühtegi teist peaministrit ka, kes hakkaks spekuleerima, mis juhtub siis, kui toimub sündmus A, või mis juhtub siis, kui toimub sündmus B. Jah, te märkisite õigesti, et Vabariigi Valitsus on kaeveloa väljastanud, Vabariigi Valitsus ja ka Riigikogu on ohtralt süüdistusi saanud selle eest, et ta selle kaeveloa väljastanud on. Me oleme veendunud selles, et õiguslikud alused kaeveloa väljastamiseks olid olemas. Paraku on kaeveloa väljaandmine vaidlustatud kohtus ja loomulikult ka mina peaministrina ei kavatse kohtule kuidagimoodi survet hakata avaldama. Ma ei saa Kiviõli Keemiatööstuse omanikest ja juhtidest päris hästi aru. Nad on praegu avaldanud soovi koondada kõik töötajad ja sulgeda tehas 1. maist käesoleval aastal, aga mulle on teada see, et Eesti Energiaga sõlmitud lepingu alusel on neil õigus seda tööstuslikku tükilist põlevkivi saada kuni 31. maini. Mille pagana pärast peaks siis juba 1. maist tehase kinni panema, kui ressurssi on piisavalt selleks, et töötada veel kuu aega? Miks peaks siis käivitama kõigi nende töötajate koondamise tegevustega sel ajal, kui kõik muud võimalused on ammendamata minu silmis? Aitäh!


Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, esimene täpsustav küsimus.


Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma ei palunud teil tegelikult spekuleerida, vaid siiski öelda, kas valitsusel on tegevusplaan ja missugune see on sel juhul, kui kohus siiski selle kaeveloa tühistab. Kuna tegemist on suhteliselt tõsise olukorraga ja potentsiaalselt sotsiaalse katastroofiga Kiviõlis, siis kindlasti valitsusel on olemas ka n-ö B-plaan, juhul kui kohus valitsuse A-plaani ei toeta?


Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Töötukassal on plaan selleks puhuks olemas, kui tõepoolest Kiviõli Keemiatööstus peaks oma tootmise seiskama ja töötajad kõik koondama. Kui töötukassa sai vastavasisulise märgukirja, siis loomulikult töötukassa asus koostama kriisiplaani. Töötukassal on taoline plaan olemas, mis sisaldab siis töötajate konsulteerimist, nende ümberõpet, kaasa arvatud ka töötukassa töötajate püsivat töötamist mõne aja jooksul Kiviõli Keemiatööstuses. Nii et töötukassa ettevalmistusi teeb. Ma tahaks väga loota, et need ettevalmistused on asjatud. Aitäh!


Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine täpsustav küsimus!


Jevgeni Ossinovski

Ma tahtsin küsida, nimelt on Kiviõli Keemiatööstus öelnud, et Eesti Energia kaevandused ei võimalda neil piisaval ja vajalikul määral põlevkivi saada. Nimelt, Kiviõli Keemiatööstus väidab, et on võimalik ainult 15 000 tonni tarnida Kiviõli Keemiatööstusele, samas kui vajadus on 45 000 tonni. Kas te oma eelmise vastusega seate Kiviõli Keemiatööstuse väite küsimuse alla ja kui ei, siis kas valitsusel on võimalik kuidagi lahendada seda probleemi Kiviõli Keemiatööstuse jaoks? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Esmalt tuleks muidugi Kiviõli Keemiatööstusel asuda korralikult Eesti Energiaga läbirääkimistesse. Nagu ma juba eespool viitasin, Kiviõli Keemiatööstusel on Eesti Energiaga sõlmitud lepingu alusel õigus saada täies ulatuses, nii nagu neil tootmise vajadused on, tükkides põlevkivi kuni 31. maini. Ometi on saadetud töötukassale teatis, et 1. maist juba tahetakse tehas kinni panna. Miks loobutakse sellisest lepinguga tagatud ressursist, mida oleks võimalik kuu aja jooksul kasutada, see on mulle sügavalt arusaamatu. Kui spekuleerida, siis tundub, et tegemist on kohtule kohatu surve avaldusega või siis avaliku arvamuse kujundamisega. Aga minu meelest on see samm ebaõnnestunud. Kui Kiviõli Keemiatööstus asub läbirääkimistesse Eesti Energiaga, siis ma usun, et küllap on võimalik lahendus leida. Ma ei usu, et mõtteliselt ei ole võimalik Eesti Energial kaevandada põlevkivi rohkem. Nagu me ajaloost teame, on kunagi mingitel aastatel Eestis kaevandatud 30 miljonit tonni põlevkivi. Praegu me oleme poole selle koguse juures. Põhimõttelisi vastunäidustusi ei ole. Ilmselt on küsimus detailides ja sealhulgas ka olulises detailis – hinnas. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Kõigepealt kolleeg Rannar Vassiljev!


Rannar Vassiljev

Aitäh! Hea peaminister! Kas uuel valitsusel on jätkuvalt plaan Kirde-Eesti tööhõivet reguleerida uute kaevandusmahtude ja uute kaevelubadega või on selles osas tekkinud mingeid uusi ideid? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Valitsuse ideed on sõnastatud ka välja antud kaeveloas. Valitsus on seda meelt, et Kiviõli Keemiatööstus tuleks tagada põlevkiviressursiga, ja meie oleme kaeveloa välja andnud. Meil ei ole mitte mingisugust kava kaevandusi sulgema hakata. Lihtsalt mingitest, ma ei tea, missugustest eesmärkidest, olgu nad rohe-rohelised, lähtudes me kavatseme põlevkivi töötlemist edasi arendada ja see põlevkivitööstuse ja põlevikivi töötlemise edasiarendamine leiab väljenduse ka Eesti Energias uue põlevkiviõli töötlemise tehase rajamise näol. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Andres Anvelt

Aitäh, hea juhataja! Härra peaminister! Selle kõnealuse probleemi põhjuseks on juba aastaid kestev tüli nende kaevelubade õiguspärasuse ümber. Samas on 2009 valitsus alustanud nimetatud Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri alade maade sundvõõrandamise protsessi. Minu küsimus on: milline on tänase valitsuse seisukoht nende kõnealuste maade sundvõõrandamise osas?


Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Me ei ole valitsuses seda sundvõõrandamise teemat rohkem arutanud, kuid kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks selle valitsuskabineti nõupidamisele arutamiseks tuua, siis küllap me seda ka väga põhjalikult arutame. Aga ma võin öelda välja oma isikliku seisukoha: ma ei pea seda sundvõõrandamist või sundkasutusvalduse seadmist praeguses ajalises kontekstis mitte mingisuguseks lahenduseks. Ma usun, et sellel viisil põlevkiviressurss Kiviõli Keemiatööstuse kasutusse anda on nii palju nõrkusi, et vähemalt viieks aastaks Eesti kohtud tööd saavad kindlasti. Praegu meil on vaidlustatud üksainus kaeveluba, aga vaidlustamiskohti on seal, ma ei ütle, et mustmiljon, aga viis või viisteist leiab neid kindlasti. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Kas teie ei leia, et tänasel päeval kord, mis reguleerib kaevelubade väljaandmist, reaalselt ei tööta või töötab pahasti ja need reeglid tuleks valitsusel uuesti läbi vaadata? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ma ei heidaks korrale mitte midagi ette. Ei ole minu asi ette heita eraettevõtjale, et ta ei märganud seda, kuidas tema kompanjon asus neid maid kokku ostma, kus teine omanik jälle soovis põlevkivi kaevama hakata. Aga kõik see on juhtunud. Ma soovitaksin tülitsevatel osapooltel kokku leppida ja nii jääb enam kui 600 töötajat ka tööle. Aitäh!

Põlevkivi kaevemahud pole valimisteema

Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht ja keskkonnaühenduste koja eesistuja Jüri-Ott Salm räägib tänases Päevalehes väga õiget juttu. Millel paraku puudub seos valimistega, kuna ükski poliitiline jõud seda teemat valimiskampaanias ei kanna. Kaesin kindluse mõttes üle registreerimise järjekorras erakondade Ida-Viru valimisringkonna nimekirjad.


Erakond Eestimaa Rohelised pani seal esimeseks Urmas Allika - kes ei tunne, neile ütlen ise, no ei ole selle teema mees. Ja tõsi on ka see, et Roheliste üleriigiliste esinumbrite jutus pole põlevkivi kaevandusmaht kostnud - Marek Strandberg tungib kaamerate ees küll kilomeetrite sügavusele maakoore alla, kuid maapinnale lähedasema põlevkivi aastatoodangu piiramisest ei räägi. Üleriigiline nr 2 Eerik Niiles Kross pole Eesti maavaradeluure teemadega guugeldatav.


Isamaa ja Respublica Liidu Ida-Viru tipus on Erki Nool, ja sabas Robert Antropov. Pole kumbki põlevkivimehed. Mees, kes neil matsu jagab, on Enno Vinni, aga ta on ringkonnas alles neljas ja tema rolliks on ära tuua kaevandamispiirangute pooldajate hääled - Riigikogus, nagu öeldud hakkab neid esindama odamees Tallinnast või politseimees Paldiskist.


Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Ida-Viru esimene Jaak Allik on Eesti tippideoloog aga põlevkivist ei tea tuhkagi. Nimekirja nr 3 Jevgeni Ossinovski räägib samuti palju aga mitte põlevkivist. Perekondliku transiiditausta tõttu (mees ise kinnitas, et perekonna rahaga teeb ta ka isiklikku kampaaniat) võiks heasoovslikult oletada, et Ossinovski jun seisaks perekonna ärivaldkonnaga konkureeriva õlitootmise vastu aga minu hinnagul tal puudub shanss Riigikokku jõuda. Nimekirja viimane - maavanem Riho Breivel on oma senise tegevuse ja tegevusetusega kinnitanud, et kaevepiirangute eest seisjat pole temast olnud. Sama käib mõlema eksrahvaliitlastest vallavanema kohta.


Reformierakonna esinumber Kristiina Ojuland esindab lojaalselt parteid, kelle tekitatud probleemidest Jüri-Ott Salm kirjutaski. Ringkonna nr 2 Rein Aidma või nimekirja lõpetav Aivar Surva (Ojamaa kaevanduse valla vanem) on senise tegevuse ja tegevusetusega tõstanud, et nad on täielikult kaevemahtude suurendajate teenistuses.


Keskerakonna esinumber Jüri Kaljuvee on põline põlevkivimees. Kaevemahtude piiramise koha pealt on kuss nii tema kui nimekirjakaaslased, olgu siis opositsioonis või valisuskoalitsiooni kuuludes. Selles küsimuses ei erine Reformierakonnast grammigi.
Jättes eriteadmiste puudumise tõttu vahele Vene Erakonna, Iseseisvuspartei, Kristlikud Demokraadid ja üksikkandidaadi, väärib äramärkimist Rahvaliidu Ida-Viru esinumber/peaministrikandidaat Jaan Toots. Transiidiinimesena võiks temast loota samal motiivil kaevanduspiirangute poolt olekut, mis Ossinovskitegi puhul (kohalik õlitootmine konkureerib tema senise tuluallikaga). Aga sarnasel põhjusel ei saa ka temale panust teha - Tootsi partei riigikogustumine tõenäosus on minu jaoks liiga väike.

 Suuremad erakonnad osalesid kõik ka Rahvusringhäälingu ja EGA valimiskompassi koostamisel - põlevkiviküsimust pole ka seal. Järelikult hoogustub järgnevatel aastatel Ida-Virumaal röökaevandamine, mis tugineb täielikule ning harvanähtavale poliitilisele konsensusele. Ainus, mida sellest teemast puudutatud saavad teha valimistel, on valimistel mitte osaleda.





Põlevkivisõda Virumaal
Viie aasta pärast kavatsevad Eesti õlitöösturid toota 1,6 miljonit tonni põlevkiviõli.
Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees
Eesti Päevaleht Online 31. jaanuar 2011


Kui panna see kogus korraga raudteetsisternidesse, siis ulatuks rong Narvast Tallinnani ja raudteeülesõidukohtadel tuleks tõkkepuu avanemist oodata ei vähem ega rohkem kui neli tundi. Praeguste põlevkiviõli hindade juures oleks see laadung väärt ligi pool miljardit eurot. Kõlab nagu unistuste raharong? Jah, aga millise hinnaga!

1,6 miljoni tonni õli tootmiseks tuleb kaevandada ligi 15 miljonit tonni põlevkivi. Samal ajal plaanib Eesti Energia paigaldada vanadele elektrijaamadele puhastusseadmed ning rajada kaks uut energiaplokki põlevkivist elektri tootmiseks. Praegu tarbivad vanad elektrijaamad aastas 12–13 miljonit tonni põlevkivi ja Eesti Energia kavandatavaid investeeringuid arvestades ei tohiks kahelda, et elektritootmist soovitakse jätkata. See tähendaks aga, et aastal 2016 kaevandataks Eestis 20–25 miljonit tonni põlevkivi, mis ei vasta kuidagi riigi ametlikele plaanidele.

Praegu kehtiv põlevkivikava näeb ette, et veel neli aastat on lubatud põlevkivi kaevandada kuni 20 miljonit tonni aastas ja pärast seda peab kaevandamismaht vähenema veerandi võrra. Jaanuari keskel hääletasid aga riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed oma istungil selle poolt, et jätkata kaevandamismahtudega suurusjärgus 20 miljonit tonni aastas – olgugi et ametlikud kavad-kokkulepped näevad ette midagi muud.

Häguse veega kaevud

Kavad ei näi ministritele korda minevat. Mullu kevadel käis majandus- ja kommunikatsiooniminister Eesti Energia uuele õlitehasele nurgakivi pannes välja mõtte hoida aastane kaevandamismaht ka edaspidi 20 miljoni tonni juures. Jah, keskkonnaministeerium kinnitas toona veel, et kaevandamismahtu tuleb alandada 15 miljoni tonnini aastas. Kuid nüüdseks on ka keskkonnaministri retoorika muutunud.

Narva ja Aidu karjääri varud ammenduvad praeguste kaevandamismahtude juures 12–15 aasta pärast. Siis saab kaevandada ainult raskemini ligipääsetavatest kohtadest, maa alt, kus peaks varusid jätkuma veel maksimaalselt kolmeks aastakümneks. Allmaakaevandamise kohta nendib isegi Eesti Energia ise, et see pole pooltki nii tõhus kui maapealne kaevandamine. Samuti toob olemasolevate kaevanduste laiendamine kaasa olulisi keskkonnaprobleeme. Eesti keskkonnaühenduste koja tellitud uuringu kohaselt jätkub praegu välja antud kaevandamislubade alusel põlevkivi 2020. aastani, kuid edaspidi tuleb juba vastata küsimusele, kas hakkame kaevandama kaitsealade alt. Põlevkivisektor on praegu Eesti suurim veekasutaja. Kaevealade laienemine kaitsealade alla kahjustab Ida- ja Lääne-Virumaa põhjavee – sealhulgas Pandivere tundliku vee-ala – kvaliteeti ning võib põhjavee jäädavalt ära rikkuda. See tähendaks häguse veega kaeve virumaalastele ja kaitsealade looduse loomulike koosluste rikkumist.

Praegusest neli korda suuremas mahus põlevkiviõli tootmine läheks vastuollu riigi ametlike prioriteetidega. Nii energiamajanduse arengukava kui ka põlevkivikava eelistavad põlevkivisaaduste (kütused või elekter) kasutamist riigisiseselt. Praegu kasutatakse aga vaid 20 protsenti Eestis toodetud põlevkiviõlist kodumaal, ülejäänu läheb ekspordiks. Kuigi planeeritav kütusetoodang suudaks Eesti Energia lubaduste kohaselt katta kogu Eesti kütusevajaduse, pole mingit alust arvata, et põlevkiviõlist välja pigistatud mootorikütused müüdaks kogu täiega maha kodumaal – avatud turul liigub kaup sinna, kus selle eest rohkem makstakse.

Soomes on kehtestatud piirangud tuumaenergia ekspordile, mis annab energiatootjatele selge signaali, et seda ei soosita. Tuumaenergeetika on riigi poolt reguleeritud nõnda, et see kataks eelkõige Soome enda vajadusi. Soomlased ei ole nõus, et tootjate eksporditulu kasvuga käsikäes suureneks tuumajäätmete maht. Põlevkivikasutuse selline ohjeldamine oleks võimalik ka Eestis.

Eesti Energia hinnangul suu-rendaks kodumaine kütusetööstus Eesti energiajulgeolekut: põlevkiviõlist valmistatud mootori-kütused võiksid konkureerida naftaga. Aga kui Eesti soovib arendada laiahaardelist kütusetööstust, tekib küsimus: kust tuleb elekter, kui me kogu lubatud kaevandamismahu kütusteks vormistame? Selleks ajaks ei saaks isegi kõige optimistlikumate hinnangute kohaselt valmis võimalik tuumajaam ja ka üleriigilist taastuvenergeetika ruumilist planeeringut ministeeriumidest ei paista.

Põlevkivitööstuse olulise plussina nähakse kohalike sotsiaalküsimuste lahendamist – ilma põlevkivita poleks Ida-Virumaal tööd ning vaesus ja kuritegevus süveneks. Põlevkivikava lisas on aga kirjas, et Ida-Virumaal on tuntav kaevanduseri-alade töötajate puudus. Jah, võiks ju öelda – las Ida-Virumaa töötud õpivad ümber kaevuriteks. Kuid see pole sellises mahus reaalne, sest põlevkivi kaevandamine ja töötlemine eeldab parimas tööeas tervete ja universaalsete oskustega inimeste palkamist. Kuna sobivaid inimesi ei ole Virumaale palju alles jäänud, siis tuleks täiendava tööjõu vajadus lahendada tööjõu sissetoomisega. Kas see on sotsiaalprobleemide lahendus või pigem uute probleemide tekitamine?


Alternatiivid põlevkivile

Kuigi riiklik huvi on põlevkivist kodumaiseks tarbeks elektri tootmine, ei tohiks me viie aasta pärast olla üllatunud, kui riigi omanduses olev suurettevõte on rajanud maksumaksja raha eest õlitehased ja põlevkivi elektrijaamad, aga toodetud kütuseid ja elektrit müüakse hoopis välismaale. Juba töötavaid tehaseid keegi kinni panema ju ei hakka, sest kes tahaks mitme miljardi euro investeerimist korstnasse kirjutada? Nii ei jääks järgmisel riigikogul muud üle kui võtta vastu uus põlevkivi arengukava, mille sisu dikteerivad elektri- ja kütusetootjad, mitte riik.

Jah, pragmaatikud võivad ju öelda: õli tootmine põlevkivist on efektiivsem kui selle otsene põletamine elektri tootmiseks. Aga kui Eesti otsustab minna seda teed, peaks eelnevalt olema selge plaan, kuidas ja millistest allikatest hakkame elektrit saama pärast 2020. aastat, mil lõpeb kehtiv riiklik energiamajanduse arengukava. Praegu ei ole õige aeg põlevkivi uute kasutusvaldkondade arendamiseks. Praegu on aeg selleks, et planeerida reaalseid alternatiive põlevkivile, valmistudes fossiilsete kütuste kaevandusmahtude järkjärguliseks vähendamiseks.

Kas Eesti peaks ohverdama oma looduskeskkonna ja energiajulgeoleku paari raharongi nimel? Kas rööpaid peaks seadma rahva mandaadiga riigikogu või üksikute suurettevõtete juhatused? Loodame, et praeguses valitsusliidu programmis sõnastatu – kaevandamismahtude piiramine – saab teoks. 1



Eestimaa Looduse Fond on tänavu Eesti keskkonnaühenduste koja eesistuja.

Looduse Fondi hääletu võitlus kaevepiirangu eest

Riigikogu keskkonnakomisjoni protokollist ei selgu, kes on põlevkivi kaevemahtude piiramise vastu. Protokollis ei kattu ka poolt/vastu/erapooletute häälte arv kohalolnuks märgitute arvuga.
Samas on loodusefondi esimene mees parlamendikomisjoni protokolli märgitud eriti familiaarselt ainult eesnime pidi (mis kogemata kattub peaaegu täiuslikult ühe endise kurikuulsa ametniku täisnimega). Allpool on ka ELFi Nõukogu praegune koosseis ja ELFi pressiteade, kuidas "võideldi" üliolulise keskkonnapiirangu eest. Eesti meedias ei ületanud teema uudiskünnist.


Riigikogu Keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 196

Tallinn, Toompea
Esmaspäev, 24.01.2011
Algus 11.00; lõpp 12.40

Juhataja: Mart Jüssi
Protokollija: Asta Salandi
Võtsid osa: Mart Jüssi, Katrin Karisma-Krumm, Mari-Ann Kelam, Valeri Korb, Erki Nool, Kalle Palling, Rain Rosimannus, Rein Ratas, Mark Soosaar, Elle Kaur (nõunik), Vivi Aleksejeva (nõunik), Asta Salandi (konsultant)
Kutsutud: 2. päevakorrapunkti juurde: SA Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott, juhatuse liige Ivar Tamm ja nõukogu liige Andres Tarand, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse põhiüksuse nõunik Rein Raudsep;
/.../

2. SA Eestimaa Looduse Fondi kiri 10.12.2010 nr 3/468
SA Eestimaa Looduse Fond on oma kirjas Riigikogu keskkonnakomisjonile teinud ettepaneku algatada maapõueseaduse muumine eesmärgiga vähendada põlevkivi kaevandamismahtusid. Oma ettepanekus toetuvad nad Riigikogus heaks kiidetud Põlevkivi riiklikule arengukavale 2008-2015 ja valitsusliidu programmile aastateks 2007-2011.
SA Eestimaa Looduse Fondi ettepanek on muuta maapõueseaduse § 251 alljärgnevalt:
„Põlevkivi aastane kaevandamismäär on kalendriaastas kõigi lubade alusel kokku maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi aastane kaevandamismäär on 15 miljonit tonni alates 2015. aastast.
Kavandatava seadusemuudatuse kohta andsid kommentaare Jüri-Ott Salm ja Andres Tarand.

Keskkonnaministeerium ei toeta maapõueseaduses sätestatud piirmäära muutmist enne vastavate rakendusuuringute läbiviimist. Keskkonnaministeeriumi poolse seisukoha s Rein Raudsep.

Pärast sõnavõttude ärakuulamist pandi ettepanek algatada maapõueseaduse muutmine:
hääletamisele.
Otsustati:
Mitte algatada maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (4 poolt, 3 vastu, 1 erapooletu).



Eestimaa Looduse Fondi Praegune nõukogu:


Rainer Nõlvak - nõukogu esimees, Curonia Research nõukogu esimees ja Let's do it Global eestvedaja

Andres Arrak - majandusteadlane, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, ettevõtluse instituudi direktor

Rein Einasto - geoloog, Tallinna Tehnikakõrgkooli professor

Üllas Ehrlich - majandusteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnaökonoomika professor

Ahti Heinla - Skype asutaja ja Let's do it Global eestvedaja

Mart Jüssi - hülgeuurija, riigikogu saadik

Rainer Kuuba - maastikuökoloog, Võru Instituudi direktor

Henri Laupmaa - IT ettevõtja, Goodwill Group Ltd juhataja

Sakarias J. Leppik - ortodoksi vaimulik ja ühiskonnategelane

Riinu Rannap - zooloog, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi teadur

Andres Tarand - kliimauurija

Uudo Timm - lendoravauurija, Keskkonnateabe Keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja

Daniel Vaarik - meediauurija, vabakutseline konsultant

Katarina Veem - merebioloog, SA Baltic Sea 2020 programmijuht






Riigikogu keskkonnakomisjon ei toetanud põlevkivikaevandamise vähendamist


Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 25. jaanuaril, et tutvustas päev varem riigikogu keskkonnakomisjonis ettepanekut algatada maapõueseaduse muudatus, mille sisu on vähendada põlevkivi kaevandamismahtu 15 miljoni tonnini 2015. aastaks. Riigikogu keskkonnakomisjon ettepanekut ei toetanud.

Nii riigikogus heaks kiidetud põlevkivi riiklik arengukava 2008–2015 kui ka valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 näevad ette põlevkivi kaevandamismahtude piiramist 15 miljoni tonnini aastas, kuid valdkonda reguleerivas maapõueseaduses on põlevkivi aastane kaevandamismäär endiselt 20 miljonit tonni.

Keskkonnakomisjonis ettepanekut tutvustanud ELF-i juhatuse esimehe Jüri-Ott Salmi sõnul soodustatakse riigikogus vastu võetud üliolulist keskkonnakoormuse piirangut ignoreerides „raiskava majanduse jätkumist, mis on otseses vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitika põhimõtetega”.

Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed pidasid algatatud teemat oluliseks, kuid ettepanek ei saanud hääletusel piisavalt toetust ja seadusemuudatust ei võetud menetlusse. ELF avaldas sellise tulemuse üle pettumust. Varem oli ka keskkonnaministeerium teatanud, et ei toeta maapõueseaduses sätestatud piirmäära muutmist enne vastavate rakendusuuringu tegemist.
ELF-i hinnangul oleks kaevandamismahtude piiramine andnud võimaluse kasutada maavara pikemat aega ning vähendada keskkonnakoormust või hoida see vähemalt praegusel tasemel. Teatavasti on Eesti maailmas esikahekümne seas süsinikdioksiidi heite poolest, arvestades CO2-heidet elaniku kohta. Oluline osa sellest tuleb just põlevkivikasutusest. Samuti on kaevandamise piiramine ainus võimalus peatada kaevandamisest ja põlevkivi töötlemisest rikutud alade pidev laienemine.

ELF

Kaks miljardit tonni nagu maast leitud

Anonüümseks jäänud potentsiaalsete kaevandajate tellimusel leidis TTÜ Mäeinstituut, et põlevkivi on maas seniarvatust kaks miljardit tonni rohkem. Täiendava rikkuse ilmnemisega seoses tuleb seekord soovida õnne Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste rahvale!
100%-lisele rikkuse kasutuselevõtule on esialgu mõned piirangud aga kõigepealt lähevad kinni koolid ja postkontorid ning nii kaovad koos kohalike elanikega ka piirangud.  



Põlevkivivaru ümberhindamine tõi juurde kaks miljardit tonni


Martin Hanson, Delfi Majandus

26. jaanuar 2011 18:58 LIITU DELFI POMMUUDISEGA

Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut hindas möödunud aasta lõpus energiatootluse piiri langetades ümber põlevkivivarud ning kaevandatavaks muutus kaks miljardit tonni põlevkivi.

Kaevandamisväärsuse piiri langetamisel senise energiatootluse alampiirilt 35 gigadžauli ruutmeetri kohta 30 gigadžaulini ruutmeetri kohta muudab eeldatavalt aktiivseteks Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste uuringuväljade põlevkivi kvaliteetsemad varuplokid.
"Selle varu kaevandamist loeti varem ebamajanduslikuks," ütles BNS-ile TTÜ mäeinstituudi professor Ingo Valgma.

Põlevkivi aktiivse tarbevaru kategooriasse tuli ümberhindamise tulemusena juurde 898,6 miljonit tonni põlevkivi ning aktiivse reservvaru kategooriasse 1,19 miljardit tonni põlevkivi. Tõenäosus, et sellise koguse võib maa-alt kätte saada, on mitmete piirangute tõttu Valgma sõnul 50 protsenti.
Uute kaevanduste võimalikke kohti, suuruseid ja maksumusi, samuti nende keskkonnamõju on TTÜ mäeinstituut uurinud ja hinnanud potentsiaalsete kaevandajate tellimusel.

2008. aastal teostasid TTÜ mäeinstituut ning soojustehnika instituut Eesti Energia AS-i tellimusel analüüsi, mis käsitles kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmise tehnoloogilisi võimalusi ning majanduslikku otstarbekust. Selles leiti, et tarnides edasi kogu põlevkivi senise kütteväärtusega 8,4 megadžauli kilogrammi kohta, eeldatavas mahus kuni 20 miljonit tonni aastas, tuleb ehitada kaks Estoniaga analoogilist kaevandust ja neile raudteed ning täiendada Narva karjääri paljandustehnikat.
Kaevanduste rikastamisvabrikud oleks analoogilised Estoniaga, mis tähendab, et need töötlevad ainult jämedat kaevist. Investeeringute kogumahuks hinnati 3,3 miljardit krooni, millega kaevandamis-, kapitali ja keskkonnakulusid kattev põlevkivi hind tõuseb tasemele 250 krooni tonni kohta.

Selliste kaevanduste ehitamine on võimalik Uus-Kiviõli alale ja Estoniast kagu suunas Puhatu väljale. Mõlemad kaeveväljad jäävad aktiivse varu piirkonda. Märgatav osa uute võimalike kaevanduste alast on tagatud tarbe- ja reservvaruga.