Tänases Riigikogu stenogrammis iseloomustab justiitsminister Rein Lang eelmisel nädalal Postimehes ilmunud erakaevanduste õigusanalüüsi käsitlust järgmiselt: "Vaadake nüüd, selle Postimehega on niisugune lugu, et kui te jagate kahega ja lahutate viis, saate ikka veel poolega petta." Postimehe esiküljel sel nädalal ilmunud süüdistus, et Reformierakond triivib Eesti Energiat VKG käpa alla, pole Riigikogus küsimise esitamise künnist ületanud.
Riigkogu stenogrammist 10.11.2010
3. Eesti Energia ja konkurents
Esimees Ene Ergma
Järgmine küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveelt justiitsminister Rein Langile.
Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Eelmisel nädalal avaldas ajaleht Postimees advokaadibüroo Lawin poolt koostatud analüüsi, milles viidati asjaolule, et AS-ile Eesti Energia kuulub eelistatud juurdepääs põlevkivile ning seeläbi rikutakse konkurentsiõiguse sätteid. Milline on teie seisukoht kirjeldatud olukorras, kas Eesti riik on rikkunud konkurentsireegleid ning andnud AS-ile Eesti Energia eelistatud juurdepääsu põlevkivile?
Justiitsminister Rein Lang
Aitäh! Eesti advokaadibürood suudavad toota kõikvõimalikke arvamusi ja analüüse sellise kiirusega, et justiitsminister ka parima tahtmise juures kõiki neid lugeda ei jõua. Nii et ma pean tunnistama, et ma ei ole seda seisukohta, õigemini, seda analüüsi, millel selline kokkuvõte põhineb, ise isiklikult lugenud. Küll aga ma tean seda, et maavarad on maapõueseaduse alusel Eesti Vabariigi omand ja nende kasutusse andmine eraõiguslikele isikutele käib vastavalt seaduses kehtestatud korrale. Minu teada seda korda põlevkivivarudele juurdepääsu andmisel Eesti Energiale rikutud ei ole. Ja niipalju kui mul on informatsiooni tõepoolest sellesama uuringu kohta, siis ma esialgu võin ütelda, et mulle tundub, et see ei ole mitte just kõikides punktides pädev. Ma ei näe, et siin oleks tegemist konkurentsi kahjustava tegevusega. Pigem võime püstitada retoorilise küsimuse, et kas Eesti maavarade ehk Eesti rahvusliku rikkuse kasutusse andmine eraõiguslikele äriühingutele, kas see kord vastab täna Eesti riigi huvidele, ja kui ei vasta, siis peaks Riigikogu tõepoolest maapõueseadust hakkama muutma ühes või teises punktis. Aga konkurentsi kahjustava tegevusega siin minu hinnangul tegemist ei ole.
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus.
Lembit Kaljuvee
Aitäh! Vaatan, et täna on infotunnis kõik Reformierakonna ministrid ja käis niisugune mõte läbi, et ei tea, kas poole aasta pärast on ka ainult kõik Reformierakonna ministrid. Aga see selleks, see vaid minu väike märkus. Õigemini mitte märkus, vaid remark. Aga kas te teate, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on antud teemat menetlenud või ei ole?
Justiitsminister Rein Lang
Aitäh! Mina isiklikult loodan, et siin infotunnis osalevad järgmisel aastal kuni 2015. aastani ainult Reformierakonna ministrid. Aga mul ei ole küll mingit aimu selle kohta, mida kallis kolleeg Juhan Parts selle analüüsiga on teinud. Aga me peame ühte asja silmas pidama. Meil on olemas selline riiklik institutsioon nagu Konkurentsiamet, kes peab jälgima seda, et peetaks kinni konkurentsiseadusest. See on üpris üksikasjalik seadus ja kui te küsite seda, kas see seadus on ajakohane, siis minu arvates on küll. Eesti õigusruumis konkurentsiõiguse seisukohast auke ei peaks olema. Mis aga puutub veel üks kord riigi vara ehk maapõues sisalduvate maavarade kasutusse andmisse ja näiteks ka keskkonnatasude osas, sh ka siis põlevkivile laienevate keskkonnatasude osas, ma arvan, et siin on nii poliitilise debati ruumi kui ka uute otsuste ruumi küll ja küll. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine täpsustav küsimus.
Lembit Kaljuvee
Ma tahaksin küsida sellisest aspektist, et tegelikult seal oli räägitud väga suurtest trahvisummadest. Mina ei ole jurist, aga inimesena, kes seal asjade sees on olnud ja kes käib väga tihti ja näeb, mis seal toimub, mulle tundub, et rikutakse neid reegleid. See oht trahvi saada on ja mul oleks ühtepidi palve, et sellesse tõsiselt suhtutaks. Küsimus oleks selline: kas sellisel puhul võib tõesti rääkida miljardist ?
Justiitsminister Rein Lang
Vaadake nüüd, selle Postimehega on niisugune lugu, et kui te jagate kahega ja lahutate viis, saate ikka veel poolega petta. Ei maksa teha poliitikul järeldusi ühe või teise üsna rumalavõitu ajakirjaniku väidete alusel. Esiteks, Eesti Energiat ei ähvarda nüüd küll mitte mingisugune trahv. Kui me räägime sellest, et näiteks Eesti riik on jätnud midagi tegemata Euroopa õiguse rakendamisel, siis saab rikkumismenetlust Euroopa Komisjon algatada ikkagi Eesti riigi suhtes, mitte eraõigusliku Eesti Energia suhtes. Nii et mina ei näe küll kuskil seda kohta, et ootamatult võiks Eesti Energiale kui äriühingule ilmuda kuskilt lambist 70 miljardi kroonine nõue. Seda kindlasti mitte! Sinu esimeses lause pooles ma nagu tajusin, et ka sina oled valmis tunnistama, et maavarade kasutusele andmisel, näiteks põlevkivi kaevandamise õiguste andmisel rikutatakse mingisuguseid konkurentsireegleid. Ma oleksin selle väite suhtes küll natuke ettevaatlik. Kõik eraõiguslikud isikud on ju võrdsetes tingimustes nende maavarade kättesaamise osas. Iseasi on see, et kas näiteks keskkonnatasud on üldse piisavad. Kas need maksud põlevkivile on adekvaatsed või on nad liiga madalad? Selle üle võiks küll vaielda. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, head kolleegid, kaks kohapealt registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Arvo Sarapuu.
Arvo Sarapuu
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Teie kui endine väga edukas ettevõtja teate väga hästi, et tegelikult siin on küsimus eelkõige konkurentsis ja monopoolsete ettevõtete lahutamises selleks, et konkurents tekiks ja toimiks. Eesti Energia puhul me oleme loonud tegelikult ju niisuguse topeltmonopoli. Miks ma seda väidan, on see, et te kindlasti justiitsministrina teate, et valdav osa põlevkivi kaevandamise lubadest kuulub ju Eesti Energiale, ja neid ei ole keegi välja andnud enampakkumisel, vaid see on saadud monopoolse ettevõtte ajaloolise lubade ümbervormistamise teel. Ehk kui see nii on, siis tegelikult me saame hiljem väita, et tema kasutab ju topeltmonopoolset õigust ja siis pikapeale tekibki see olukord, nagu tekkinud on, et suurettevõtete elektrihind on mitu korda tõusnud. Nüüd minu küsimus on see, et kes siis lõpuks vastutab, kui selgub, et tegelikult ikka tekib meil trahvinõue. Kes see konkreetne isik on? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang
Ma ütlesin, et hüpoteetiliselt üldse rikkumismenetlusi saab ju algatada Eesti riigi suhtes. Nii et hüpoteetiliselt see nõue saab olla ikkagi ainult Eesti riigi vastu, mitte ühe äriühingu vastu. Ka sinu sellest väitest tegelikult kumab läbi arusaam, et elektri tootmine ja põlevkivi kaevandamine ei saaks kuuluda ühte kontserni. Seda arvamust mina muide ei jaga – võib kuuluda küll. Nüüd, mis puudutab seda, kas on tänasel päeval need, kes omavad lisaks Eesti Energiale ligipääsu põlevkivile, nagu näiteks VKG, Kiviõli Keemiakombinaat, kas nemad on olemuslikult nende maavarade kättesaadavuse juures halvemas olukorras, võrreldes Eesti Energiaga? Ma julgen väita, et tänase lubade andmise süsteemi puhul ei ole. See ajaloost tulenev ebaõiglus, see on koht, mille üle tuleks tõsiselt diskuteerida, kas see peab olema lõpmatu, see nende kaevandamisõigus teatud territooriumidel või mitte. Aga ma siiski julgen väita, et siin mingisugust Euroopa õigusega vastuollu minekut täna ei ole. See analüüs on ilmselt kellegi poolt tellitud, kellegi huvides ja minu jaoks on kummaline, et ilma igasuguse teise poole kommentaarideta, mida näeb ette elementaarne ajakirjanduseetika järgimine, sellised lood ilmuvad.
Esimees Ene Ergma
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!
Aleksei Lotman
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Ma ei hakka andma siin hinnanguid ei ajakirjandusele ega ka sellele, kas meid ähvardab konkreetselt trahv. Aga kas ei tundu, et üldiselt õiglasema konkurentsi kui seni tagaks nii põlevkivi kui teiste maavarade osas senise Metsiku Lääne süsteemi – kaevandada saab see, kes esimesena taotleb – asendamine sellise mõistliku riiklikult korraldatud turumajandusega, kus riik riigile kuuluvate osas otsustab mingil hetkel, et seda oleks ühiskonnale vajalik kaevandada ja paneks selle enampakkumisele? Siis oleksid täiesti võrdsed võimalused kõigil igale maardlale, sõltuvalt nende rahakotist muidugi.
Justiitsminister Rein Lang
Nii nagu ma oma vastustes eelmistele küsimustele ütlesin, maapõueseaduse remontimine ja nende maavarade kasutusse andmise korra ümbervaatamine – siin on ruumi küll ja küll poliitiliseks aruteluks ja debatiks. See enampakkumise versioon, mida sa ise vist usud, võib esmapilgul tunduda väga õiglane ja loogiline. Aga kas seda suudetakse selliselt rakendada, et reaalselt need varad lähevad nii-öelda rahva huvides kasutusse? Me võime tuua ka vastupidiseid näiteid, et keegi lihtsalt saab mingeid kaevandamisõigusi ja iseenesest ei kasuta neid, tekitades sellega mingisuguseid turumoonutusi näiteks teatud maavarade impordile. Ma pean silmas just teedeehitusmaterjale. Võib mõelda ka nii rikutud piirides, et võib hankida endale kaevandusõigused, aga mitte midagi kaevandada ja siis oskuslikult tuua toorainet välisriikidest sisse. Alati tuleb kaaluda, missugused on ühe või teise isiku huvid erinevate süsteemide puhul. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra justiitsminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Wednesday, November 10, 2010
Monday, November 8, 2010
Postimehe põlevkivilugu ei ületanud künnist
Tänane Postimees süüdistab esiküljel Reformierakonda soovis allutada kogu Eesti põlevkivitootmine VKG kontrollile, milleks Reformierakond sebib VKG mehi Eesti Energia nõukokku (aasta tagasi suunati sinna Janek Parkmann). Praegu on Eesti Energia üldkoosoleku õigustes siiski endiselt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts (IRL). Ning sama partei tiiva all tegutseb ka VKG nõukogu, mille esimees Jens Haug töötab MKMis lennuohutusspetsialistina.
Sestap on arusaadav, et Postimehe pommlugu ei ületanud uudiskünnist Rahvusringhäälingus, BNSis, Äripäevas ega Luige grupeeringu väljaannetes. Selle asemel on kogu muu meedia energia-teemaks nr 1 endiselt Juhan Partsu sõda tuulikutoetustega.
VKG üritab omasid Eesti Energia otsustajate sekka saada (17)
Postimees Online 08.11.2010 08:39
Viru Keemia Grupp (VKG) nautis aastaid soodsat põlevkivi hinda, mida doteerisid elektritarbijad. Eeliskohtlemise taastamiseks tahab VKG suruda riigile kuuluva Eesti Energia nõukokku omainimeste enamuse.
Kui märtsivalimiste võidu järel võtab Reformierakond endale ka majandusministri portfelli, läheb Eesti Energia nõukogu liikmete nimetamine täielikult ühe erakonna kontrolli alla. Praegu nimetab poole nõukogust rahandusminister ja teise poole majandusminister.
Reformierakond on seda olukorda kasutades juba saatnud Eesti Energia nõukogusse ühe VKGga tihedalt seotud olnud ärimehe.
Viimastel nädalatel on avalikkuses põimunud mitu energeetikaga seotud teemat. Esmalt tuli Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) välja sooviga kärpida taastuvenergiatasusid, sellele vastas Reformierakond teatega, et tahab riigistada gaasi põhivõrgu.
Eesti Energia kaaperdamise skeem on iseenesest väga lihtne. Loomulikult võib taotleda Eesti Energia Kaevanduste lahutamist energiafirmast, luues iseseisva riikliku kaevandusfirma. Aga lihtsam on saavutada soovitu teist teed pidi – saades energiafirmalt soodsama põlevkivihinna.
Edasi loe Postimees Plussist.
Andrus Karnau
Sestap on arusaadav, et Postimehe pommlugu ei ületanud uudiskünnist Rahvusringhäälingus, BNSis, Äripäevas ega Luige grupeeringu väljaannetes. Selle asemel on kogu muu meedia energia-teemaks nr 1 endiselt Juhan Partsu sõda tuulikutoetustega.
VKG üritab omasid Eesti Energia otsustajate sekka saada (17)
Postimees Online 08.11.2010 08:39
Viru Keemia Grupp (VKG) nautis aastaid soodsat põlevkivi hinda, mida doteerisid elektritarbijad. Eeliskohtlemise taastamiseks tahab VKG suruda riigile kuuluva Eesti Energia nõukokku omainimeste enamuse.
Kui märtsivalimiste võidu järel võtab Reformierakond endale ka majandusministri portfelli, läheb Eesti Energia nõukogu liikmete nimetamine täielikult ühe erakonna kontrolli alla. Praegu nimetab poole nõukogust rahandusminister ja teise poole majandusminister.
Reformierakond on seda olukorda kasutades juba saatnud Eesti Energia nõukogusse ühe VKGga tihedalt seotud olnud ärimehe.
Viimastel nädalatel on avalikkuses põimunud mitu energeetikaga seotud teemat. Esmalt tuli Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) välja sooviga kärpida taastuvenergiatasusid, sellele vastas Reformierakond teatega, et tahab riigistada gaasi põhivõrgu.
Eesti Energia kaaperdamise skeem on iseenesest väga lihtne. Loomulikult võib taotleda Eesti Energia Kaevanduste lahutamist energiafirmast, luues iseseisva riikliku kaevandusfirma. Aga lihtsam on saavutada soovitu teist teed pidi – saades energiafirmalt soodsama põlevkivihinna.
Edasi loe Postimees Plussist.
Andrus Karnau
Wednesday, November 3, 2010
Erakaevandused nõuavad juba kogu Eesti põlevkivi
Siit näeme, kuhu on viinud Eesti põlevkivi erastamine 10 aastat tagasi - juba ütlevad erakaevandajad, et riik rikub nende konkurentsiõigusi. Sihiks pole vahem ega rohkem kui riigi väljatõrjumine Eesti rahvusliku rikkuse juurest. Ehk nagu öeldakse Ratva külas - lased sandi sauna, siis aita ka lavale.
Energiahiiu ülemvõim võib tuua hiigeltrahvi
Postimees Online 03.11.2010 08:32
Põlevkivi kaevandamine tuleb Eesti Energiast lahutada, sest energiafirmale antud eesõigus rikub Euroopa Liidu konkurentsireegleid ja võib tuua suhkrutrahvist kopsakama karistuse.
Tänavu maikuus valminud analüüsi tellisid Eesti Energia konkurendid ja see annab Eesti väärtuslikema maavara haldamisele hävitava hinnangu.
Büroo Lawin advokaadid Toomas Luhaäär, Katri Paas ja Elo Tamm leidsid pretsedentide eeskujul, et Eesti võib konkurentsireeglite rikkumise eest põlevkivi kaevandamisel saada trahvi, mille suurus on kuni kümnendik Eesti Energia käibest. Viimasel majandusaastal oli riikliku energiamonopoli käive ligi 11 miljardit krooni.
«Põlevkivi kaevandamise regulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega,» ütles Tamm eile. «Kui põlevkivi kaevandav ettevõte oleks sõltumatu, oleks võimalik konkurentsi edendamine ka järelturgudel, sealhulgas elektri tootmises.»
Postimehele on väidetud, et Lawini analüüs oli arutelupunktiks ka Reformierakonna valimisprogrammi koostamisel. Esialgu jäi Eesti Energia kaevanduste lahutamine ametlikust tegevuskavast välja.
«Kuna olukorra fikseerimisest, et riigi maavarasid saaks kasutada tõhusamalt, konsensusliku lahenduseni me töörühmas ei jõudnud, siis jääb see teema ilmselt edasise erakonnasisese debati teemaks,» kommenteeris riigikogu liige Rain Rosimannus.
Majandusministeerium ja Eesti Energia tunnistasid eile, et kuna Lawini analüüs tuleb neile üllatusena, ei saa nad seda kommenteerida. Aga mida advokaadid siis tuvastasid?
Euroopa Liidu üheks prioriteediks on energiasektori liberaliseerimine. Elektritootmine ja maavarade kaevandamine olid ajalooliselt liikmesriikide poolt antud riiklikele ettevõtetele, kuid nüüd ei peeta sellist lähenemist enam euroliidu eesmärkidega kooskõlas olevaks. Näiteks mullu lahutas valitsus Eesti Energiast põhivõrgu ja sündis iseseisev firma Elering. Ka seda tehti euroliidu nõudel.
Valdav osa põlevkivi kaevanduslubadest kuulub aga Eesti Energiale. Neid pole välja antud enampakkumisel, vaid ajalooliselt monopoolse ettevõtte lubade ümbervormistamisel.
Advokaadid märkisid, et Eesti Energia kohtleb konkurente ebavõrdselt. Nii nõuab Eesti Energia Aidu karjääri läbiva tee ja raudtee kasutamise eest kõrget tasu, aga takistab VKG tegevust ka liitumisel elektrivõrguga. Eesti Energia mõjutab ka VKG õlitööstuse tööd põlevkivi müügihinnaga.
Lisaks elektrile on põlevkivi õli tootmise ja keemiatööstuse tooraine. Põlevkivifenoolid on vajalikud punase, musta ja pruuni juuksevärvi tootmisel, põlevkivifenoolidest on ka Lexuste kapotialune tulekindel kangas. Seega ulatub põlevkivi kaevandamise monopoolse eesõiguse mõju palju kaugemale kodumaisest elektritootmisest.
Luhaäär, Paas ja Tamm võrdlesid Eesti Energiat Kreeka elektrikompaniiga DEI, kel oli ajalooliselt eelisõigus pruunsöe maardlatele. Euroopa Komisjon nõudis Kreekalt, et see peab 40 protsenti pruunsöemaardlaist lubama DEI konkurentidele. Kreeka proovis küll väita, et annab edaspidi lube oksjoniga, kuid see lahendus komisjoni ei rahuldanud.
Advokaadid leidsid, et kodumaise elektritootmise saab tagada ka väiksema konkurentsimoonutusega. Lahendusena näevad nad kaevanduste lahutamist Eesti Energiast, klausliga, et kaevandusfirma peab tagama kodumaise elektritootmise vajadused.
Põlevkivi kaevanduslubade ümberjaotamise muudab keeruliseks tõik, et suur osa põlevkivist tuleb allmaakaevandustest, mida saabki omada vaid üks firma. Ka see andis advokaatidele tuge arvata, et põlevkivi kaevandamine tuleks Eesti Energiast lahutada.
Põlevkivi
• Eesti Energia. Lubatud aastane kaevandusmäär 15,985 mln tonni, 80%
• VKG, 2,974 mln tonni, 15%
• Kiviõli keemiatööstus, 0,842 mln tonni, 4%
• Kunda Nordic Tsement, 0,253 mln tonni, 1%
Energiahiiu ülemvõim võib tuua hiigeltrahvi
Postimees Online 03.11.2010 08:32
Põlevkivi kaevandamine tuleb Eesti Energiast lahutada, sest energiafirmale antud eesõigus rikub Euroopa Liidu konkurentsireegleid ja võib tuua suhkrutrahvist kopsakama karistuse.
Tänavu maikuus valminud analüüsi tellisid Eesti Energia konkurendid ja see annab Eesti väärtuslikema maavara haldamisele hävitava hinnangu.
Büroo Lawin advokaadid Toomas Luhaäär, Katri Paas ja Elo Tamm leidsid pretsedentide eeskujul, et Eesti võib konkurentsireeglite rikkumise eest põlevkivi kaevandamisel saada trahvi, mille suurus on kuni kümnendik Eesti Energia käibest. Viimasel majandusaastal oli riikliku energiamonopoli käive ligi 11 miljardit krooni.
«Põlevkivi kaevandamise regulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega,» ütles Tamm eile. «Kui põlevkivi kaevandav ettevõte oleks sõltumatu, oleks võimalik konkurentsi edendamine ka järelturgudel, sealhulgas elektri tootmises.»
Postimehele on väidetud, et Lawini analüüs oli arutelupunktiks ka Reformierakonna valimisprogrammi koostamisel. Esialgu jäi Eesti Energia kaevanduste lahutamine ametlikust tegevuskavast välja.
«Kuna olukorra fikseerimisest, et riigi maavarasid saaks kasutada tõhusamalt, konsensusliku lahenduseni me töörühmas ei jõudnud, siis jääb see teema ilmselt edasise erakonnasisese debati teemaks,» kommenteeris riigikogu liige Rain Rosimannus.
Majandusministeerium ja Eesti Energia tunnistasid eile, et kuna Lawini analüüs tuleb neile üllatusena, ei saa nad seda kommenteerida. Aga mida advokaadid siis tuvastasid?
Euroopa Liidu üheks prioriteediks on energiasektori liberaliseerimine. Elektritootmine ja maavarade kaevandamine olid ajalooliselt liikmesriikide poolt antud riiklikele ettevõtetele, kuid nüüd ei peeta sellist lähenemist enam euroliidu eesmärkidega kooskõlas olevaks. Näiteks mullu lahutas valitsus Eesti Energiast põhivõrgu ja sündis iseseisev firma Elering. Ka seda tehti euroliidu nõudel.
Valdav osa põlevkivi kaevanduslubadest kuulub aga Eesti Energiale. Neid pole välja antud enampakkumisel, vaid ajalooliselt monopoolse ettevõtte lubade ümbervormistamisel.
Advokaadid märkisid, et Eesti Energia kohtleb konkurente ebavõrdselt. Nii nõuab Eesti Energia Aidu karjääri läbiva tee ja raudtee kasutamise eest kõrget tasu, aga takistab VKG tegevust ka liitumisel elektrivõrguga. Eesti Energia mõjutab ka VKG õlitööstuse tööd põlevkivi müügihinnaga.
Lisaks elektrile on põlevkivi õli tootmise ja keemiatööstuse tooraine. Põlevkivifenoolid on vajalikud punase, musta ja pruuni juuksevärvi tootmisel, põlevkivifenoolidest on ka Lexuste kapotialune tulekindel kangas. Seega ulatub põlevkivi kaevandamise monopoolse eesõiguse mõju palju kaugemale kodumaisest elektritootmisest.
Luhaäär, Paas ja Tamm võrdlesid Eesti Energiat Kreeka elektrikompaniiga DEI, kel oli ajalooliselt eelisõigus pruunsöe maardlatele. Euroopa Komisjon nõudis Kreekalt, et see peab 40 protsenti pruunsöemaardlaist lubama DEI konkurentidele. Kreeka proovis küll väita, et annab edaspidi lube oksjoniga, kuid see lahendus komisjoni ei rahuldanud.
Advokaadid leidsid, et kodumaise elektritootmise saab tagada ka väiksema konkurentsimoonutusega. Lahendusena näevad nad kaevanduste lahutamist Eesti Energiast, klausliga, et kaevandusfirma peab tagama kodumaise elektritootmise vajadused.
Põlevkivi kaevanduslubade ümberjaotamise muudab keeruliseks tõik, et suur osa põlevkivist tuleb allmaakaevandustest, mida saabki omada vaid üks firma. Ka see andis advokaatidele tuge arvata, et põlevkivi kaevandamine tuleks Eesti Energiast lahutada.
Põlevkivi
• Eesti Energia. Lubatud aastane kaevandusmäär 15,985 mln tonni, 80%
• VKG, 2,974 mln tonni, 15%
• Kiviõli keemiatööstus, 0,842 mln tonni, 4%
• Kunda Nordic Tsement, 0,253 mln tonni, 1%
Subscribe to:
Posts (Atom)