30. augusti 2012 Postimees kuulutab suurt uudist - tuhamägede ümbermäkerdamine pole ainult raha raiskamine, vaid on ka otseselt keskkonnakahjulik tegevus. Euroopa vaeseimasse viisikusse kuuluva riigi viide vaeseimasse maakonda kuuluvasse paika on püstitatud järjekordne monument struktuurifondidele. Tuhamägede ümberpööramise projekti kõrval on isegi miljonilinnade mastaabis sildade viskamine Jõhvi ja Kohtla-Järve vahele lausa mõistlik tegevus.
Ja sinna juurde kuuleme 24/7 ESM-refrääni, et iga äraantava euro vastu saame neli vastu.
323 miljonit krooni maksev eksperiment ajab teadlased tagajalgadele
Nils Niitra
Tunamullu oktoobris avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemistööd lausa stahaanovlike sõnadega, praegu aga teevad erinevate valdkondade teadlased mägede liigutamise maatasa.
Kui 323 miljonit krooni maksvaid töid plaaniti, ei küsinud teadlastelt keegi, mida nemad arvavad. Postimees küsis seda nüüd ja valdav on arvamus, et keskkonnale tehakse pigem kahju kui kasu.
Praegu veetakse sellel Baltikumi suurimal poolkoksimäel õlitootmise jääke ühest mäe servast teise ja kujundatakse nõlvu ümber. Jutt käib 3,9 miljoni kantmeetri liigutamisest 90 hektari suurusel alal. Süsimusta olluse peale pannakse savimatid ja drenaažimatid ning peale veel pool meetrit värsket poolkoksi.
Mööda mäge edasi-tagasi vuravad veokid emiteerivad teist aastast järjest CO2te, õhus lendleb poolkoksitolmu ja mäe seest immitseb mürgist väävelvesinikku. Juulis sai Postimees teada, et kui varem olid mäe sees kuumenemiskolded, siis ehitustööde käigus läks mägi seest põlema.
Veel paari aasta eest kasvasid sellel nüüd pigimäel kohati juba kümmekonna meetri kõrgused puud ja nõlvadele oli tekkinud ka huumusekiht. Siin-seal leidus kaitsealuseid orhideesid. 90 hektarist umbes 70 hektarile olid puid istutanud terved põlvkonnad koolilapsi.
Metsateadlase Elmar Kaare jaoks oli väga aluselise pinnasega mägede metsaga katmine elutöö. Selle teadustöö vastu ei tundnud projekti koostajad Kaare sõnul mingit huvi. «Kus raha ja võim, seal võib teha kõike,» on Kaar nördinud.
Vähemalt sama kriitiline oli keskkonnamõjude hindamise aruande arutamise ajal 2007. aastal traagiliselt hukkunud legendaarne looduskaitsja Heino Luik. «Aruande koostamine ei toetu põhjendatud metoodikale,» teatas ta. «Juriidilis-tehniliste aspektide kõrval pole arvestatud ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte. Metoodika vajab täiendamist ja sellest lähtudes tuleb täiendada ka aruannet. Ilmselt on vajalik kaasata täiendavate erialade eksperte, teha täiendavaid analüüse, mudelkatseid ja riskianalüüse. Vastasel korral pole välistatud soovitule vastupidised tulemused, täiendav oht keskkonnale ja suured asjatud kulutused.»
Ja sinna juurde kuuleme 24/7 ESM-refrääni, et iga äraantava euro vastu saame neli vastu.
323 miljonit krooni maksev eksperiment ajab teadlased tagajalgadele
Nils Niitra
Tunamullu oktoobris avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemistööd lausa stahaanovlike sõnadega, praegu aga teevad erinevate valdkondade teadlased mägede liigutamise maatasa.
Kui 323 miljonit krooni maksvaid töid plaaniti, ei küsinud teadlastelt keegi, mida nemad arvavad. Postimees küsis seda nüüd ja valdav on arvamus, et keskkonnale tehakse pigem kahju kui kasu.
Praegu veetakse sellel Baltikumi suurimal poolkoksimäel õlitootmise jääke ühest mäe servast teise ja kujundatakse nõlvu ümber. Jutt käib 3,9 miljoni kantmeetri liigutamisest 90 hektari suurusel alal. Süsimusta olluse peale pannakse savimatid ja drenaažimatid ning peale veel pool meetrit värsket poolkoksi.
Mööda mäge edasi-tagasi vuravad veokid emiteerivad teist aastast järjest CO2te, õhus lendleb poolkoksitolmu ja mäe seest immitseb mürgist väävelvesinikku. Juulis sai Postimees teada, et kui varem olid mäe sees kuumenemiskolded, siis ehitustööde käigus läks mägi seest põlema.
Veel paari aasta eest kasvasid sellel nüüd pigimäel kohati juba kümmekonna meetri kõrgused puud ja nõlvadele oli tekkinud ka huumusekiht. Siin-seal leidus kaitsealuseid orhideesid. 90 hektarist umbes 70 hektarile olid puid istutanud terved põlvkonnad koolilapsi.
Metsateadlase Elmar Kaare jaoks oli väga aluselise pinnasega mägede metsaga katmine elutöö. Selle teadustöö vastu ei tundnud projekti koostajad Kaare sõnul mingit huvi. «Kus raha ja võim, seal võib teha kõike,» on Kaar nördinud.
Vähemalt sama kriitiline oli keskkonnamõjude hindamise aruande arutamise ajal 2007. aastal traagiliselt hukkunud legendaarne looduskaitsja Heino Luik. «Aruande koostamine ei toetu põhjendatud metoodikale,» teatas ta. «Juriidilis-tehniliste aspektide kõrval pole arvestatud ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte. Metoodika vajab täiendamist ja sellest lähtudes tuleb täiendada ka aruannet. Ilmselt on vajalik kaasata täiendavate erialade eksperte, teha täiendavaid analüüse, mudelkatseid ja riskianalüüse. Vastasel korral pole välistatud soovitule vastupidised tulemused, täiendav oht keskkonnale ja suured asjatud kulutused.»
No comments:
Post a Comment