Anonüümseks jäänud potentsiaalsete kaevandajate tellimusel leidis TTÜ Mäeinstituut, et põlevkivi on maas seniarvatust kaks miljardit tonni rohkem. Täiendava rikkuse ilmnemisega seoses tuleb seekord soovida õnne Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste rahvale!
100%-lisele rikkuse kasutuselevõtule on esialgu mõned piirangud aga kõigepealt lähevad kinni koolid ja postkontorid ning nii kaovad koos kohalike elanikega ka piirangud.
Põlevkivivaru ümberhindamine tõi juurde kaks miljardit tonni
Martin Hanson, Delfi Majandus
26. jaanuar 2011 18:58 LIITU DELFI POMMUUDISEGA
Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut hindas möödunud aasta lõpus energiatootluse piiri langetades ümber põlevkivivarud ning kaevandatavaks muutus kaks miljardit tonni põlevkivi.
Kaevandamisväärsuse piiri langetamisel senise energiatootluse alampiirilt 35 gigadžauli ruutmeetri kohta 30 gigadžaulini ruutmeetri kohta muudab eeldatavalt aktiivseteks Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste uuringuväljade põlevkivi kvaliteetsemad varuplokid.
"Selle varu kaevandamist loeti varem ebamajanduslikuks," ütles BNS-ile TTÜ mäeinstituudi professor Ingo Valgma.
Põlevkivi aktiivse tarbevaru kategooriasse tuli ümberhindamise tulemusena juurde 898,6 miljonit tonni põlevkivi ning aktiivse reservvaru kategooriasse 1,19 miljardit tonni põlevkivi. Tõenäosus, et sellise koguse võib maa-alt kätte saada, on mitmete piirangute tõttu Valgma sõnul 50 protsenti.
Uute kaevanduste võimalikke kohti, suuruseid ja maksumusi, samuti nende keskkonnamõju on TTÜ mäeinstituut uurinud ja hinnanud potentsiaalsete kaevandajate tellimusel.
2008. aastal teostasid TTÜ mäeinstituut ning soojustehnika instituut Eesti Energia AS-i tellimusel analüüsi, mis käsitles kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmise tehnoloogilisi võimalusi ning majanduslikku otstarbekust. Selles leiti, et tarnides edasi kogu põlevkivi senise kütteväärtusega 8,4 megadžauli kilogrammi kohta, eeldatavas mahus kuni 20 miljonit tonni aastas, tuleb ehitada kaks Estoniaga analoogilist kaevandust ja neile raudteed ning täiendada Narva karjääri paljandustehnikat.
Kaevanduste rikastamisvabrikud oleks analoogilised Estoniaga, mis tähendab, et need töötlevad ainult jämedat kaevist. Investeeringute kogumahuks hinnati 3,3 miljardit krooni, millega kaevandamis-, kapitali ja keskkonnakulusid kattev põlevkivi hind tõuseb tasemele 250 krooni tonni kohta.
Selliste kaevanduste ehitamine on võimalik Uus-Kiviõli alale ja Estoniast kagu suunas Puhatu väljale. Mõlemad kaeveväljad jäävad aktiivse varu piirkonda. Märgatav osa uute võimalike kaevanduste alast on tagatud tarbe- ja reservvaruga.
100%-lisele rikkuse kasutuselevõtule on esialgu mõned piirangud aga kõigepealt lähevad kinni koolid ja postkontorid ning nii kaovad koos kohalike elanikega ka piirangud.
Põlevkivivaru ümberhindamine tõi juurde kaks miljardit tonni
Martin Hanson, Delfi Majandus
26. jaanuar 2011 18:58 LIITU DELFI POMMUUDISEGA
Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut hindas möödunud aasta lõpus energiatootluse piiri langetades ümber põlevkivivarud ning kaevandatavaks muutus kaks miljardit tonni põlevkivi.
Kaevandamisväärsuse piiri langetamisel senise energiatootluse alampiirilt 35 gigadžauli ruutmeetri kohta 30 gigadžaulini ruutmeetri kohta muudab eeldatavalt aktiivseteks Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste uuringuväljade põlevkivi kvaliteetsemad varuplokid.
"Selle varu kaevandamist loeti varem ebamajanduslikuks," ütles BNS-ile TTÜ mäeinstituudi professor Ingo Valgma.
Põlevkivi aktiivse tarbevaru kategooriasse tuli ümberhindamise tulemusena juurde 898,6 miljonit tonni põlevkivi ning aktiivse reservvaru kategooriasse 1,19 miljardit tonni põlevkivi. Tõenäosus, et sellise koguse võib maa-alt kätte saada, on mitmete piirangute tõttu Valgma sõnul 50 protsenti.
Uute kaevanduste võimalikke kohti, suuruseid ja maksumusi, samuti nende keskkonnamõju on TTÜ mäeinstituut uurinud ja hinnanud potentsiaalsete kaevandajate tellimusel.
2008. aastal teostasid TTÜ mäeinstituut ning soojustehnika instituut Eesti Energia AS-i tellimusel analüüsi, mis käsitles kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmise tehnoloogilisi võimalusi ning majanduslikku otstarbekust. Selles leiti, et tarnides edasi kogu põlevkivi senise kütteväärtusega 8,4 megadžauli kilogrammi kohta, eeldatavas mahus kuni 20 miljonit tonni aastas, tuleb ehitada kaks Estoniaga analoogilist kaevandust ja neile raudteed ning täiendada Narva karjääri paljandustehnikat.
Kaevanduste rikastamisvabrikud oleks analoogilised Estoniaga, mis tähendab, et need töötlevad ainult jämedat kaevist. Investeeringute kogumahuks hinnati 3,3 miljardit krooni, millega kaevandamis-, kapitali ja keskkonnakulusid kattev põlevkivi hind tõuseb tasemele 250 krooni tonni kohta.
Selliste kaevanduste ehitamine on võimalik Uus-Kiviõli alale ja Estoniast kagu suunas Puhatu väljale. Mõlemad kaeveväljad jäävad aktiivse varu piirkonda. Märgatav osa uute võimalike kaevanduste alast on tagatud tarbe- ja reservvaruga.
No comments:
Post a Comment