Tänases Riigikogu stenogrammis iseloomustab justiitsminister Rein Lang eelmisel nädalal Postimehes ilmunud erakaevanduste õigusanalüüsi käsitlust järgmiselt: "Vaadake nüüd, selle Postimehega on niisugune lugu, et kui te jagate kahega ja lahutate viis, saate ikka veel poolega petta." Postimehe esiküljel sel nädalal ilmunud süüdistus, et Reformierakond triivib Eesti Energiat VKG käpa alla, pole Riigikogus küsimise esitamise künnist ületanud.
Riigkogu stenogrammist 10.11.2010
3. Eesti Energia ja konkurents
Esimees Ene Ergma
Järgmine küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveelt justiitsminister Rein Langile.
Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Eelmisel nädalal avaldas ajaleht Postimees advokaadibüroo Lawin poolt koostatud analüüsi, milles viidati asjaolule, et AS-ile Eesti Energia kuulub eelistatud juurdepääs põlevkivile ning seeläbi rikutakse konkurentsiõiguse sätteid. Milline on teie seisukoht kirjeldatud olukorras, kas Eesti riik on rikkunud konkurentsireegleid ning andnud AS-ile Eesti Energia eelistatud juurdepääsu põlevkivile?
Justiitsminister Rein Lang
Aitäh! Eesti advokaadibürood suudavad toota kõikvõimalikke arvamusi ja analüüse sellise kiirusega, et justiitsminister ka parima tahtmise juures kõiki neid lugeda ei jõua. Nii et ma pean tunnistama, et ma ei ole seda seisukohta, õigemini, seda analüüsi, millel selline kokkuvõte põhineb, ise isiklikult lugenud. Küll aga ma tean seda, et maavarad on maapõueseaduse alusel Eesti Vabariigi omand ja nende kasutusse andmine eraõiguslikele isikutele käib vastavalt seaduses kehtestatud korrale. Minu teada seda korda põlevkivivarudele juurdepääsu andmisel Eesti Energiale rikutud ei ole. Ja niipalju kui mul on informatsiooni tõepoolest sellesama uuringu kohta, siis ma esialgu võin ütelda, et mulle tundub, et see ei ole mitte just kõikides punktides pädev. Ma ei näe, et siin oleks tegemist konkurentsi kahjustava tegevusega. Pigem võime püstitada retoorilise küsimuse, et kas Eesti maavarade ehk Eesti rahvusliku rikkuse kasutusse andmine eraõiguslikele äriühingutele, kas see kord vastab täna Eesti riigi huvidele, ja kui ei vasta, siis peaks Riigikogu tõepoolest maapõueseadust hakkama muutma ühes või teises punktis. Aga konkurentsi kahjustava tegevusega siin minu hinnangul tegemist ei ole.
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus.
Lembit Kaljuvee
Aitäh! Vaatan, et täna on infotunnis kõik Reformierakonna ministrid ja käis niisugune mõte läbi, et ei tea, kas poole aasta pärast on ka ainult kõik Reformierakonna ministrid. Aga see selleks, see vaid minu väike märkus. Õigemini mitte märkus, vaid remark. Aga kas te teate, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on antud teemat menetlenud või ei ole?
Justiitsminister Rein Lang
Aitäh! Mina isiklikult loodan, et siin infotunnis osalevad järgmisel aastal kuni 2015. aastani ainult Reformierakonna ministrid. Aga mul ei ole küll mingit aimu selle kohta, mida kallis kolleeg Juhan Parts selle analüüsiga on teinud. Aga me peame ühte asja silmas pidama. Meil on olemas selline riiklik institutsioon nagu Konkurentsiamet, kes peab jälgima seda, et peetaks kinni konkurentsiseadusest. See on üpris üksikasjalik seadus ja kui te küsite seda, kas see seadus on ajakohane, siis minu arvates on küll. Eesti õigusruumis konkurentsiõiguse seisukohast auke ei peaks olema. Mis aga puutub veel üks kord riigi vara ehk maapõues sisalduvate maavarade kasutusse andmisse ja näiteks ka keskkonnatasude osas, sh ka siis põlevkivile laienevate keskkonnatasude osas, ma arvan, et siin on nii poliitilise debati ruumi kui ka uute otsuste ruumi küll ja küll. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine täpsustav küsimus.
Lembit Kaljuvee
Ma tahaksin küsida sellisest aspektist, et tegelikult seal oli räägitud väga suurtest trahvisummadest. Mina ei ole jurist, aga inimesena, kes seal asjade sees on olnud ja kes käib väga tihti ja näeb, mis seal toimub, mulle tundub, et rikutakse neid reegleid. See oht trahvi saada on ja mul oleks ühtepidi palve, et sellesse tõsiselt suhtutaks. Küsimus oleks selline: kas sellisel puhul võib tõesti rääkida miljardist ?
Justiitsminister Rein Lang
Vaadake nüüd, selle Postimehega on niisugune lugu, et kui te jagate kahega ja lahutate viis, saate ikka veel poolega petta. Ei maksa teha poliitikul järeldusi ühe või teise üsna rumalavõitu ajakirjaniku väidete alusel. Esiteks, Eesti Energiat ei ähvarda nüüd küll mitte mingisugune trahv. Kui me räägime sellest, et näiteks Eesti riik on jätnud midagi tegemata Euroopa õiguse rakendamisel, siis saab rikkumismenetlust Euroopa Komisjon algatada ikkagi Eesti riigi suhtes, mitte eraõigusliku Eesti Energia suhtes. Nii et mina ei näe küll kuskil seda kohta, et ootamatult võiks Eesti Energiale kui äriühingule ilmuda kuskilt lambist 70 miljardi kroonine nõue. Seda kindlasti mitte! Sinu esimeses lause pooles ma nagu tajusin, et ka sina oled valmis tunnistama, et maavarade kasutusele andmisel, näiteks põlevkivi kaevandamise õiguste andmisel rikutatakse mingisuguseid konkurentsireegleid. Ma oleksin selle väite suhtes küll natuke ettevaatlik. Kõik eraõiguslikud isikud on ju võrdsetes tingimustes nende maavarade kättesaamise osas. Iseasi on see, et kas näiteks keskkonnatasud on üldse piisavad. Kas need maksud põlevkivile on adekvaatsed või on nad liiga madalad? Selle üle võiks küll vaielda. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, head kolleegid, kaks kohapealt registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Arvo Sarapuu.
Arvo Sarapuu
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Teie kui endine väga edukas ettevõtja teate väga hästi, et tegelikult siin on küsimus eelkõige konkurentsis ja monopoolsete ettevõtete lahutamises selleks, et konkurents tekiks ja toimiks. Eesti Energia puhul me oleme loonud tegelikult ju niisuguse topeltmonopoli. Miks ma seda väidan, on see, et te kindlasti justiitsministrina teate, et valdav osa põlevkivi kaevandamise lubadest kuulub ju Eesti Energiale, ja neid ei ole keegi välja andnud enampakkumisel, vaid see on saadud monopoolse ettevõtte ajaloolise lubade ümbervormistamise teel. Ehk kui see nii on, siis tegelikult me saame hiljem väita, et tema kasutab ju topeltmonopoolset õigust ja siis pikapeale tekibki see olukord, nagu tekkinud on, et suurettevõtete elektrihind on mitu korda tõusnud. Nüüd minu küsimus on see, et kes siis lõpuks vastutab, kui selgub, et tegelikult ikka tekib meil trahvinõue. Kes see konkreetne isik on? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang
Ma ütlesin, et hüpoteetiliselt üldse rikkumismenetlusi saab ju algatada Eesti riigi suhtes. Nii et hüpoteetiliselt see nõue saab olla ikkagi ainult Eesti riigi vastu, mitte ühe äriühingu vastu. Ka sinu sellest väitest tegelikult kumab läbi arusaam, et elektri tootmine ja põlevkivi kaevandamine ei saaks kuuluda ühte kontserni. Seda arvamust mina muide ei jaga – võib kuuluda küll. Nüüd, mis puudutab seda, kas on tänasel päeval need, kes omavad lisaks Eesti Energiale ligipääsu põlevkivile, nagu näiteks VKG, Kiviõli Keemiakombinaat, kas nemad on olemuslikult nende maavarade kättesaadavuse juures halvemas olukorras, võrreldes Eesti Energiaga? Ma julgen väita, et tänase lubade andmise süsteemi puhul ei ole. See ajaloost tulenev ebaõiglus, see on koht, mille üle tuleks tõsiselt diskuteerida, kas see peab olema lõpmatu, see nende kaevandamisõigus teatud territooriumidel või mitte. Aga ma siiski julgen väita, et siin mingisugust Euroopa õigusega vastuollu minekut täna ei ole. See analüüs on ilmselt kellegi poolt tellitud, kellegi huvides ja minu jaoks on kummaline, et ilma igasuguse teise poole kommentaarideta, mida näeb ette elementaarne ajakirjanduseetika järgimine, sellised lood ilmuvad.
Esimees Ene Ergma
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!
Aleksei Lotman
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Ma ei hakka andma siin hinnanguid ei ajakirjandusele ega ka sellele, kas meid ähvardab konkreetselt trahv. Aga kas ei tundu, et üldiselt õiglasema konkurentsi kui seni tagaks nii põlevkivi kui teiste maavarade osas senise Metsiku Lääne süsteemi – kaevandada saab see, kes esimesena taotleb – asendamine sellise mõistliku riiklikult korraldatud turumajandusega, kus riik riigile kuuluvate osas otsustab mingil hetkel, et seda oleks ühiskonnale vajalik kaevandada ja paneks selle enampakkumisele? Siis oleksid täiesti võrdsed võimalused kõigil igale maardlale, sõltuvalt nende rahakotist muidugi.
Justiitsminister Rein Lang
Nii nagu ma oma vastustes eelmistele küsimustele ütlesin, maapõueseaduse remontimine ja nende maavarade kasutusse andmise korra ümbervaatamine – siin on ruumi küll ja küll poliitiliseks aruteluks ja debatiks. See enampakkumise versioon, mida sa ise vist usud, võib esmapilgul tunduda väga õiglane ja loogiline. Aga kas seda suudetakse selliselt rakendada, et reaalselt need varad lähevad nii-öelda rahva huvides kasutusse? Me võime tuua ka vastupidiseid näiteid, et keegi lihtsalt saab mingeid kaevandamisõigusi ja iseenesest ei kasuta neid, tekitades sellega mingisuguseid turumoonutusi näiteks teatud maavarade impordile. Ma pean silmas just teedeehitusmaterjale. Võib mõelda ka nii rikutud piirides, et võib hankida endale kaevandusõigused, aga mitte midagi kaevandada ja siis oskuslikult tuua toorainet välisriikidest sisse. Alati tuleb kaaluda, missugused on ühe või teise isiku huvid erinevate süsteemide puhul. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra justiitsminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Wednesday, November 10, 2010
Monday, November 8, 2010
Postimehe põlevkivilugu ei ületanud künnist
Tänane Postimees süüdistab esiküljel Reformierakonda soovis allutada kogu Eesti põlevkivitootmine VKG kontrollile, milleks Reformierakond sebib VKG mehi Eesti Energia nõukokku (aasta tagasi suunati sinna Janek Parkmann). Praegu on Eesti Energia üldkoosoleku õigustes siiski endiselt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts (IRL). Ning sama partei tiiva all tegutseb ka VKG nõukogu, mille esimees Jens Haug töötab MKMis lennuohutusspetsialistina.
Sestap on arusaadav, et Postimehe pommlugu ei ületanud uudiskünnist Rahvusringhäälingus, BNSis, Äripäevas ega Luige grupeeringu väljaannetes. Selle asemel on kogu muu meedia energia-teemaks nr 1 endiselt Juhan Partsu sõda tuulikutoetustega.
VKG üritab omasid Eesti Energia otsustajate sekka saada (17)
Postimees Online 08.11.2010 08:39
Viru Keemia Grupp (VKG) nautis aastaid soodsat põlevkivi hinda, mida doteerisid elektritarbijad. Eeliskohtlemise taastamiseks tahab VKG suruda riigile kuuluva Eesti Energia nõukokku omainimeste enamuse.
Kui märtsivalimiste võidu järel võtab Reformierakond endale ka majandusministri portfelli, läheb Eesti Energia nõukogu liikmete nimetamine täielikult ühe erakonna kontrolli alla. Praegu nimetab poole nõukogust rahandusminister ja teise poole majandusminister.
Reformierakond on seda olukorda kasutades juba saatnud Eesti Energia nõukogusse ühe VKGga tihedalt seotud olnud ärimehe.
Viimastel nädalatel on avalikkuses põimunud mitu energeetikaga seotud teemat. Esmalt tuli Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) välja sooviga kärpida taastuvenergiatasusid, sellele vastas Reformierakond teatega, et tahab riigistada gaasi põhivõrgu.
Eesti Energia kaaperdamise skeem on iseenesest väga lihtne. Loomulikult võib taotleda Eesti Energia Kaevanduste lahutamist energiafirmast, luues iseseisva riikliku kaevandusfirma. Aga lihtsam on saavutada soovitu teist teed pidi – saades energiafirmalt soodsama põlevkivihinna.
Edasi loe Postimees Plussist.
Andrus Karnau
Sestap on arusaadav, et Postimehe pommlugu ei ületanud uudiskünnist Rahvusringhäälingus, BNSis, Äripäevas ega Luige grupeeringu väljaannetes. Selle asemel on kogu muu meedia energia-teemaks nr 1 endiselt Juhan Partsu sõda tuulikutoetustega.
VKG üritab omasid Eesti Energia otsustajate sekka saada (17)
Postimees Online 08.11.2010 08:39
Viru Keemia Grupp (VKG) nautis aastaid soodsat põlevkivi hinda, mida doteerisid elektritarbijad. Eeliskohtlemise taastamiseks tahab VKG suruda riigile kuuluva Eesti Energia nõukokku omainimeste enamuse.
Kui märtsivalimiste võidu järel võtab Reformierakond endale ka majandusministri portfelli, läheb Eesti Energia nõukogu liikmete nimetamine täielikult ühe erakonna kontrolli alla. Praegu nimetab poole nõukogust rahandusminister ja teise poole majandusminister.
Reformierakond on seda olukorda kasutades juba saatnud Eesti Energia nõukogusse ühe VKGga tihedalt seotud olnud ärimehe.
Viimastel nädalatel on avalikkuses põimunud mitu energeetikaga seotud teemat. Esmalt tuli Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) välja sooviga kärpida taastuvenergiatasusid, sellele vastas Reformierakond teatega, et tahab riigistada gaasi põhivõrgu.
Eesti Energia kaaperdamise skeem on iseenesest väga lihtne. Loomulikult võib taotleda Eesti Energia Kaevanduste lahutamist energiafirmast, luues iseseisva riikliku kaevandusfirma. Aga lihtsam on saavutada soovitu teist teed pidi – saades energiafirmalt soodsama põlevkivihinna.
Edasi loe Postimees Plussist.
Andrus Karnau
Wednesday, November 3, 2010
Erakaevandused nõuavad juba kogu Eesti põlevkivi
Siit näeme, kuhu on viinud Eesti põlevkivi erastamine 10 aastat tagasi - juba ütlevad erakaevandajad, et riik rikub nende konkurentsiõigusi. Sihiks pole vahem ega rohkem kui riigi väljatõrjumine Eesti rahvusliku rikkuse juurest. Ehk nagu öeldakse Ratva külas - lased sandi sauna, siis aita ka lavale.
Energiahiiu ülemvõim võib tuua hiigeltrahvi
Postimees Online 03.11.2010 08:32
Põlevkivi kaevandamine tuleb Eesti Energiast lahutada, sest energiafirmale antud eesõigus rikub Euroopa Liidu konkurentsireegleid ja võib tuua suhkrutrahvist kopsakama karistuse.
Tänavu maikuus valminud analüüsi tellisid Eesti Energia konkurendid ja see annab Eesti väärtuslikema maavara haldamisele hävitava hinnangu.
Büroo Lawin advokaadid Toomas Luhaäär, Katri Paas ja Elo Tamm leidsid pretsedentide eeskujul, et Eesti võib konkurentsireeglite rikkumise eest põlevkivi kaevandamisel saada trahvi, mille suurus on kuni kümnendik Eesti Energia käibest. Viimasel majandusaastal oli riikliku energiamonopoli käive ligi 11 miljardit krooni.
«Põlevkivi kaevandamise regulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega,» ütles Tamm eile. «Kui põlevkivi kaevandav ettevõte oleks sõltumatu, oleks võimalik konkurentsi edendamine ka järelturgudel, sealhulgas elektri tootmises.»
Postimehele on väidetud, et Lawini analüüs oli arutelupunktiks ka Reformierakonna valimisprogrammi koostamisel. Esialgu jäi Eesti Energia kaevanduste lahutamine ametlikust tegevuskavast välja.
«Kuna olukorra fikseerimisest, et riigi maavarasid saaks kasutada tõhusamalt, konsensusliku lahenduseni me töörühmas ei jõudnud, siis jääb see teema ilmselt edasise erakonnasisese debati teemaks,» kommenteeris riigikogu liige Rain Rosimannus.
Majandusministeerium ja Eesti Energia tunnistasid eile, et kuna Lawini analüüs tuleb neile üllatusena, ei saa nad seda kommenteerida. Aga mida advokaadid siis tuvastasid?
Euroopa Liidu üheks prioriteediks on energiasektori liberaliseerimine. Elektritootmine ja maavarade kaevandamine olid ajalooliselt liikmesriikide poolt antud riiklikele ettevõtetele, kuid nüüd ei peeta sellist lähenemist enam euroliidu eesmärkidega kooskõlas olevaks. Näiteks mullu lahutas valitsus Eesti Energiast põhivõrgu ja sündis iseseisev firma Elering. Ka seda tehti euroliidu nõudel.
Valdav osa põlevkivi kaevanduslubadest kuulub aga Eesti Energiale. Neid pole välja antud enampakkumisel, vaid ajalooliselt monopoolse ettevõtte lubade ümbervormistamisel.
Advokaadid märkisid, et Eesti Energia kohtleb konkurente ebavõrdselt. Nii nõuab Eesti Energia Aidu karjääri läbiva tee ja raudtee kasutamise eest kõrget tasu, aga takistab VKG tegevust ka liitumisel elektrivõrguga. Eesti Energia mõjutab ka VKG õlitööstuse tööd põlevkivi müügihinnaga.
Lisaks elektrile on põlevkivi õli tootmise ja keemiatööstuse tooraine. Põlevkivifenoolid on vajalikud punase, musta ja pruuni juuksevärvi tootmisel, põlevkivifenoolidest on ka Lexuste kapotialune tulekindel kangas. Seega ulatub põlevkivi kaevandamise monopoolse eesõiguse mõju palju kaugemale kodumaisest elektritootmisest.
Luhaäär, Paas ja Tamm võrdlesid Eesti Energiat Kreeka elektrikompaniiga DEI, kel oli ajalooliselt eelisõigus pruunsöe maardlatele. Euroopa Komisjon nõudis Kreekalt, et see peab 40 protsenti pruunsöemaardlaist lubama DEI konkurentidele. Kreeka proovis küll väita, et annab edaspidi lube oksjoniga, kuid see lahendus komisjoni ei rahuldanud.
Advokaadid leidsid, et kodumaise elektritootmise saab tagada ka väiksema konkurentsimoonutusega. Lahendusena näevad nad kaevanduste lahutamist Eesti Energiast, klausliga, et kaevandusfirma peab tagama kodumaise elektritootmise vajadused.
Põlevkivi kaevanduslubade ümberjaotamise muudab keeruliseks tõik, et suur osa põlevkivist tuleb allmaakaevandustest, mida saabki omada vaid üks firma. Ka see andis advokaatidele tuge arvata, et põlevkivi kaevandamine tuleks Eesti Energiast lahutada.
Põlevkivi
• Eesti Energia. Lubatud aastane kaevandusmäär 15,985 mln tonni, 80%
• VKG, 2,974 mln tonni, 15%
• Kiviõli keemiatööstus, 0,842 mln tonni, 4%
• Kunda Nordic Tsement, 0,253 mln tonni, 1%
Energiahiiu ülemvõim võib tuua hiigeltrahvi
Postimees Online 03.11.2010 08:32
Põlevkivi kaevandamine tuleb Eesti Energiast lahutada, sest energiafirmale antud eesõigus rikub Euroopa Liidu konkurentsireegleid ja võib tuua suhkrutrahvist kopsakama karistuse.
Tänavu maikuus valminud analüüsi tellisid Eesti Energia konkurendid ja see annab Eesti väärtuslikema maavara haldamisele hävitava hinnangu.
Büroo Lawin advokaadid Toomas Luhaäär, Katri Paas ja Elo Tamm leidsid pretsedentide eeskujul, et Eesti võib konkurentsireeglite rikkumise eest põlevkivi kaevandamisel saada trahvi, mille suurus on kuni kümnendik Eesti Energia käibest. Viimasel majandusaastal oli riikliku energiamonopoli käive ligi 11 miljardit krooni.
«Põlevkivi kaevandamise regulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega,» ütles Tamm eile. «Kui põlevkivi kaevandav ettevõte oleks sõltumatu, oleks võimalik konkurentsi edendamine ka järelturgudel, sealhulgas elektri tootmises.»
Postimehele on väidetud, et Lawini analüüs oli arutelupunktiks ka Reformierakonna valimisprogrammi koostamisel. Esialgu jäi Eesti Energia kaevanduste lahutamine ametlikust tegevuskavast välja.
«Kuna olukorra fikseerimisest, et riigi maavarasid saaks kasutada tõhusamalt, konsensusliku lahenduseni me töörühmas ei jõudnud, siis jääb see teema ilmselt edasise erakonnasisese debati teemaks,» kommenteeris riigikogu liige Rain Rosimannus.
Majandusministeerium ja Eesti Energia tunnistasid eile, et kuna Lawini analüüs tuleb neile üllatusena, ei saa nad seda kommenteerida. Aga mida advokaadid siis tuvastasid?
Euroopa Liidu üheks prioriteediks on energiasektori liberaliseerimine. Elektritootmine ja maavarade kaevandamine olid ajalooliselt liikmesriikide poolt antud riiklikele ettevõtetele, kuid nüüd ei peeta sellist lähenemist enam euroliidu eesmärkidega kooskõlas olevaks. Näiteks mullu lahutas valitsus Eesti Energiast põhivõrgu ja sündis iseseisev firma Elering. Ka seda tehti euroliidu nõudel.
Valdav osa põlevkivi kaevanduslubadest kuulub aga Eesti Energiale. Neid pole välja antud enampakkumisel, vaid ajalooliselt monopoolse ettevõtte lubade ümbervormistamisel.
Advokaadid märkisid, et Eesti Energia kohtleb konkurente ebavõrdselt. Nii nõuab Eesti Energia Aidu karjääri läbiva tee ja raudtee kasutamise eest kõrget tasu, aga takistab VKG tegevust ka liitumisel elektrivõrguga. Eesti Energia mõjutab ka VKG õlitööstuse tööd põlevkivi müügihinnaga.
Lisaks elektrile on põlevkivi õli tootmise ja keemiatööstuse tooraine. Põlevkivifenoolid on vajalikud punase, musta ja pruuni juuksevärvi tootmisel, põlevkivifenoolidest on ka Lexuste kapotialune tulekindel kangas. Seega ulatub põlevkivi kaevandamise monopoolse eesõiguse mõju palju kaugemale kodumaisest elektritootmisest.
Luhaäär, Paas ja Tamm võrdlesid Eesti Energiat Kreeka elektrikompaniiga DEI, kel oli ajalooliselt eelisõigus pruunsöe maardlatele. Euroopa Komisjon nõudis Kreekalt, et see peab 40 protsenti pruunsöemaardlaist lubama DEI konkurentidele. Kreeka proovis küll väita, et annab edaspidi lube oksjoniga, kuid see lahendus komisjoni ei rahuldanud.
Advokaadid leidsid, et kodumaise elektritootmise saab tagada ka väiksema konkurentsimoonutusega. Lahendusena näevad nad kaevanduste lahutamist Eesti Energiast, klausliga, et kaevandusfirma peab tagama kodumaise elektritootmise vajadused.
Põlevkivi kaevanduslubade ümberjaotamise muudab keeruliseks tõik, et suur osa põlevkivist tuleb allmaakaevandustest, mida saabki omada vaid üks firma. Ka see andis advokaatidele tuge arvata, et põlevkivi kaevandamine tuleks Eesti Energiast lahutada.
Põlevkivi
• Eesti Energia. Lubatud aastane kaevandusmäär 15,985 mln tonni, 80%
• VKG, 2,974 mln tonni, 15%
• Kiviõli keemiatööstus, 0,842 mln tonni, 4%
• Kunda Nordic Tsement, 0,253 mln tonni, 1%
Thursday, October 21, 2010
Kingitud kaevandused
Viru Keemia Grupile kuuluva Ojamaa kaevanduse naabruses toimetavat Toomas Tamme grupeeringut on Riigikogu rohelised süüdistanud riigilt miljardikroonise kingituse saamises. VKGle tunduvalt suuremale mahule kaeveloa andmist pole ükski partei kingituseks siiski nimetanud. Kuigi nii VKG kui Tamm on ühtemoodi eraettevõtjad. Ainus erinevus on, et esimene rajab rahvusliku rikkuse ekspluateerimiseks allmaakaevandust, teine lahtist karjääri.
Tõsi, kuna Tammele kingitud maa ei kuulunud riigile, siis ongi tekkinud kingituse kasutuselevõtuga raskusi, mida on Tamm nii iseseisvalt kui koostöös vajalike ministritega üritanud lahendada. Et valimiskampaania ajal on IRL-i ja Reformi staapide omavaheline kommunikatsioon pärsitud, ilmuski Pealtnägijasse tavalisest vürtsikam lugu. Ei aidanud ka Juhan Partsi eilane kuulutus, et põlevkivist õliajamine on Eesti majanduspoliitika strateegiline suund.
Viru keemia grupeeringu huvid näikse MKMis olevat Tamme omadest isegi paremini turvatud. Alustades sellest, et Partsi alluvuses töötab VKG nõukogu esimees Jens Haug, keda Pealtnägijas on seni esitletud vaid avariiliste Poola lennukite eksperdina.
Tuntud ärimehi kahtlustatakse palgamõrva lavastamises
uudised.err.ee 20.10.2010 20:47
Rasmus Kagge
Riigiprokuuratuuri kahtlustuse kohaselt üritasid ärimees Oleg Ljadov, kuritegelikus ilmas tuntud Imre Arakas ja veel üks mees lavastada Šveitsi kodanikust suurärimehe Toomas Tamme osalusel tema enda palgamõrva tellimises süüdi ärimees Nikolai Reismani.
Juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp ütles ETV saatele "Pealtnägija", et kriminaalmenetluses uuritakse, kas grupp inimesi on kunstlikult loonud tõendeid, et lavastada ärimees Nikolai Reisman süüdi ärimees Toomas Tamme tapmise tellimises.
"Kolmele isikule on esitatud kahtlustused, et nad on loonud kunstlikult süütõendeid ja mõned neist on ka teadvalt valeütlusi andnud," kinnitas Lepp.
Eelmisel nädalal said kahtlustuse kuriteos kütuseärimees ja Aseri sadama juht Ljadov, legendaarne allilmategelane Arakas ja Ida-Virumaalt pärit varem tapmise eest karistatud Enriko. "Pealtnägija" andmetel on riigiprokuratuuril kavas esitada kahtlustus kuriteos ka Tammele, kuid temaga ei ole õnnestunud õiguskaitseorganitel seni ühendust saada.
Vandenõu põhjuseks on kahe Ida-Virumaa suurärimehe Tamme ja Reismani 2008. aastal lahvatanud äritüli, kuna esimesele kuulub Kiviõli Keemiatööstus ning teisele üle 330 hektari maad, kus riik lubas keemiatööstusel põlevkivi kaevandada.
Väidetavalt oleks äritüli lahenenud Reismani süüdi lavastamisega Tamme palgamõrva tellimises, mis oleks Reismani arvatavalt pikaks ajaks vangi viinud.
Kahtlustuse kohaselt tegi Enriko Ljadovi, Arakase ja Tamme mahitusel politseile väljamõeldud ausa ülestunnistuse, et Reisman palkas ta raha eest Tamme tapma.
Mullu sügisel alustas Viru ringkonnaprokuratuur kuriteoavalduse alusel uurimist ja praeguseks menetleb seda riigiprokuratuur ning politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.
Eelmise aasta lõpus kiskus Tamm kahe eraisiku lahingusse riigi, kui Kiviõli Keemiatööstus pöördus valitsuse poole ultimaatumiga, et kui tal ei õnnestu põlevkivi kaevandamiseks enda valdusesse saada Reismanile kuuluvaid maid, sulgeb tööstus 2010. aasta lõpus uksed ning Kiviõli linna tabab sotsiaalne katastroof.
Tänavu varakevadel tegi valitsuselt korralduse saanud majandusministeerium Reismanile pakkumise, et riik maksab talle põlevkivimaade eest viis miljonit krooni või sundvõõrandab tema mittenõustumisel maad.
"Pindi Kinnisvara hinnangul on nende maade hind 780 miljonit krooni," märkis Reisman.
Reisman ja teised maaomanikud väidavad, et sundvõõrandamise läbisurumisega ja põlevkivimaade loovutamisega Šveitsi kodanikust eraisikule Toomas Tammele teeks Eesti valitsus talle vähemalt kolme miljardi krooni suuruse kingituse.
Juba 2008. aastal andis riigikogu Kiviõli Keemiatööstuse omanikfirmale Tamme Auto kiirkorras ja erandina uue kaevandusloa. Ärihai Tamme palve surusid üllatavas üksmeeles läbi Reformierakond ja Keskerakond hoolimata sellest, et üks on valitsuses ja teine opositsioonis. Roheliste fraktsioon pidas erandi andmist toona "poliitiliseks korruptsiooniks" ja võrdles seda miljardikroonise kingitusega.
Seni vaid telefonis "Pealtnägijaga" rääkinud Tamme esindaja Mikk Lõhmus tuli aga siiski kaamera ette, et veel kord kinnitada – Tamme kahtlustamine mingis lavastuses on totaalne laim.
"Saan rääkida, et 2009. aasta veebruaris liikusid Ida-Virumaal kuuldused selle kohta, et võidakse kavandada Toomas Tamme kui minu kliendi tapmist. Ja septembris 2009 laekus selle kohta konkreetne info, konkreetselt isikult ning selle alusel tegi Toomas Tamm politseisse avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks," ütles Lõhmus.
Lõhmus lükkas kategooriliselt ümber väited nagu oleksid Tamm, Ljadov ja Arakas kohtunud ja arutanud palgamõrva lavastamist. "Toomas Tamm ei ole mitte kunagi nende isikutega kokku saanud ega sellist lavastust arutanud. Ja võin teile veel kord kinnitada, et 2009. aasta september, kui tuli fakt välja tapmise organiseerimise kohta, oli Toomas Tamm täielikult hirmunud, kes sõna otseses mõttes kardab oma elu pärast. Ja see on täiesti kindel, et Toomas Tamm ei ole nende isikutega mitte kuidagi kokku leppinud mingis lavastuses," kinnitas Lõhmus.
"Pealtnägijale" loovutas ootamatult aga tänavu jaanuaris toimunud kohtumise kõnesalvestised Ljadov, kes on üks kahtlustatavatest. Ljadov tunnistas, et lindistas ise oma kõnelused Tamme ja Arakasega, et vältida hiljem enda süüdlaseks jäämist.
Samas ei soovinud Ljadov pooleli olevale uurimisele viidates juhtumi üksikasjadesse ajakirjanikega laskuda.
Ljadovi salalintidelt jääb aga mulje, et juba 300 000 krooni "näitemängule" panustanud Toomas Tamm soovitab lõpuks plaani katki jätta ja raha juurde nõudvat Enrikot ignoreerida.
Linti kuulates tundub, et Tamm on justkui veendunud, et saab Reismani maha murda ka valetunnistaja abita, sest lintidel käib vestlus maade sundvõõrandamisest.
Ljadovi salvestisel märgib arvatavalt Toomas Tamm, et seda jama pole talle enam üldse vaja. "Minul on täitsa kama, kas ta (Reisman-toimetus) istub vanglas või käib vabalt ringi ega minu eesmärk ei ole teda kinni panna, minu eesmärk oli, et ma saan oma asjad ta käest kätte ja paistab, et nüüd me saame ilma selleta," ütles Tamm salvestisel ja viitas maade sundvõõrandamisele.
Reismani äripartner Toomas Hurt ütles "Pealtnägijale", et vastaspoole üks strateegia oli see, et Nikolai Reisman istuks võimalikult kauem vangis, et ta ärid põhja lasta.
Tõsi, kuna Tammele kingitud maa ei kuulunud riigile, siis ongi tekkinud kingituse kasutuselevõtuga raskusi, mida on Tamm nii iseseisvalt kui koostöös vajalike ministritega üritanud lahendada. Et valimiskampaania ajal on IRL-i ja Reformi staapide omavaheline kommunikatsioon pärsitud, ilmuski Pealtnägijasse tavalisest vürtsikam lugu. Ei aidanud ka Juhan Partsi eilane kuulutus, et põlevkivist õliajamine on Eesti majanduspoliitika strateegiline suund.
Viru keemia grupeeringu huvid näikse MKMis olevat Tamme omadest isegi paremini turvatud. Alustades sellest, et Partsi alluvuses töötab VKG nõukogu esimees Jens Haug, keda Pealtnägijas on seni esitletud vaid avariiliste Poola lennukite eksperdina.
Tuntud ärimehi kahtlustatakse palgamõrva lavastamises
uudised.err.ee 20.10.2010 20:47
Rasmus Kagge
Riigiprokuuratuuri kahtlustuse kohaselt üritasid ärimees Oleg Ljadov, kuritegelikus ilmas tuntud Imre Arakas ja veel üks mees lavastada Šveitsi kodanikust suurärimehe Toomas Tamme osalusel tema enda palgamõrva tellimises süüdi ärimees Nikolai Reismani.
Juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp ütles ETV saatele "Pealtnägija", et kriminaalmenetluses uuritakse, kas grupp inimesi on kunstlikult loonud tõendeid, et lavastada ärimees Nikolai Reisman süüdi ärimees Toomas Tamme tapmise tellimises.
"Kolmele isikule on esitatud kahtlustused, et nad on loonud kunstlikult süütõendeid ja mõned neist on ka teadvalt valeütlusi andnud," kinnitas Lepp.
Eelmisel nädalal said kahtlustuse kuriteos kütuseärimees ja Aseri sadama juht Ljadov, legendaarne allilmategelane Arakas ja Ida-Virumaalt pärit varem tapmise eest karistatud Enriko. "Pealtnägija" andmetel on riigiprokuratuuril kavas esitada kahtlustus kuriteos ka Tammele, kuid temaga ei ole õnnestunud õiguskaitseorganitel seni ühendust saada.
Vandenõu põhjuseks on kahe Ida-Virumaa suurärimehe Tamme ja Reismani 2008. aastal lahvatanud äritüli, kuna esimesele kuulub Kiviõli Keemiatööstus ning teisele üle 330 hektari maad, kus riik lubas keemiatööstusel põlevkivi kaevandada.
Väidetavalt oleks äritüli lahenenud Reismani süüdi lavastamisega Tamme palgamõrva tellimises, mis oleks Reismani arvatavalt pikaks ajaks vangi viinud.
Kahtlustuse kohaselt tegi Enriko Ljadovi, Arakase ja Tamme mahitusel politseile väljamõeldud ausa ülestunnistuse, et Reisman palkas ta raha eest Tamme tapma.
Mullu sügisel alustas Viru ringkonnaprokuratuur kuriteoavalduse alusel uurimist ja praeguseks menetleb seda riigiprokuratuur ning politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.
Eelmise aasta lõpus kiskus Tamm kahe eraisiku lahingusse riigi, kui Kiviõli Keemiatööstus pöördus valitsuse poole ultimaatumiga, et kui tal ei õnnestu põlevkivi kaevandamiseks enda valdusesse saada Reismanile kuuluvaid maid, sulgeb tööstus 2010. aasta lõpus uksed ning Kiviõli linna tabab sotsiaalne katastroof.
Tänavu varakevadel tegi valitsuselt korralduse saanud majandusministeerium Reismanile pakkumise, et riik maksab talle põlevkivimaade eest viis miljonit krooni või sundvõõrandab tema mittenõustumisel maad.
"Pindi Kinnisvara hinnangul on nende maade hind 780 miljonit krooni," märkis Reisman.
Reisman ja teised maaomanikud väidavad, et sundvõõrandamise läbisurumisega ja põlevkivimaade loovutamisega Šveitsi kodanikust eraisikule Toomas Tammele teeks Eesti valitsus talle vähemalt kolme miljardi krooni suuruse kingituse.
Juba 2008. aastal andis riigikogu Kiviõli Keemiatööstuse omanikfirmale Tamme Auto kiirkorras ja erandina uue kaevandusloa. Ärihai Tamme palve surusid üllatavas üksmeeles läbi Reformierakond ja Keskerakond hoolimata sellest, et üks on valitsuses ja teine opositsioonis. Roheliste fraktsioon pidas erandi andmist toona "poliitiliseks korruptsiooniks" ja võrdles seda miljardikroonise kingitusega.
Seni vaid telefonis "Pealtnägijaga" rääkinud Tamme esindaja Mikk Lõhmus tuli aga siiski kaamera ette, et veel kord kinnitada – Tamme kahtlustamine mingis lavastuses on totaalne laim.
"Saan rääkida, et 2009. aasta veebruaris liikusid Ida-Virumaal kuuldused selle kohta, et võidakse kavandada Toomas Tamme kui minu kliendi tapmist. Ja septembris 2009 laekus selle kohta konkreetne info, konkreetselt isikult ning selle alusel tegi Toomas Tamm politseisse avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks," ütles Lõhmus.
Lõhmus lükkas kategooriliselt ümber väited nagu oleksid Tamm, Ljadov ja Arakas kohtunud ja arutanud palgamõrva lavastamist. "Toomas Tamm ei ole mitte kunagi nende isikutega kokku saanud ega sellist lavastust arutanud. Ja võin teile veel kord kinnitada, et 2009. aasta september, kui tuli fakt välja tapmise organiseerimise kohta, oli Toomas Tamm täielikult hirmunud, kes sõna otseses mõttes kardab oma elu pärast. Ja see on täiesti kindel, et Toomas Tamm ei ole nende isikutega mitte kuidagi kokku leppinud mingis lavastuses," kinnitas Lõhmus.
"Pealtnägijale" loovutas ootamatult aga tänavu jaanuaris toimunud kohtumise kõnesalvestised Ljadov, kes on üks kahtlustatavatest. Ljadov tunnistas, et lindistas ise oma kõnelused Tamme ja Arakasega, et vältida hiljem enda süüdlaseks jäämist.
Samas ei soovinud Ljadov pooleli olevale uurimisele viidates juhtumi üksikasjadesse ajakirjanikega laskuda.
Ljadovi salalintidelt jääb aga mulje, et juba 300 000 krooni "näitemängule" panustanud Toomas Tamm soovitab lõpuks plaani katki jätta ja raha juurde nõudvat Enrikot ignoreerida.
Linti kuulates tundub, et Tamm on justkui veendunud, et saab Reismani maha murda ka valetunnistaja abita, sest lintidel käib vestlus maade sundvõõrandamisest.
Ljadovi salvestisel märgib arvatavalt Toomas Tamm, et seda jama pole talle enam üldse vaja. "Minul on täitsa kama, kas ta (Reisman-toimetus) istub vanglas või käib vabalt ringi ega minu eesmärk ei ole teda kinni panna, minu eesmärk oli, et ma saan oma asjad ta käest kätte ja paistab, et nüüd me saame ilma selleta," ütles Tamm salvestisel ja viitas maade sundvõõrandamisele.
Reismani äripartner Toomas Hurt ütles "Pealtnägijale", et vastaspoole üks strateegia oli see, et Nikolai Reisman istuks võimalikult kauem vangis, et ta ärid põhja lasta.
Sunday, October 17, 2010
Nõiakaevundus
Nõiakaev on Nabala paekivikarjääride puhul peaaegu sama mõjuga, mis oli Ojamaa kaevanduse puhul metsise mänguala. Puude, allikate ja lindude-loomade kaitsmine ületab Eestis juba päris hästi uudiskünnise, kohaliku rahva huvide eest seismine veel mitte. Lääne heaoluühiskondades, mille hulka me veel ei kuulu, on areng toimunud teistpidi - seal alustati inimeste huvidest ja seejärel jõuti looduse kaitsmiseni.
Üleskutse Urmas Sisaskilt
Tere, Looduse kutse,
Mina, Urmas Sisask, Eesti rahva nimel kuulutan Tuhala ja Nabala karstialad rahvusvahelise tähtsusega loodukaitsealadeks. 2010 aastal, 20.10 kuupäeval, 20.10 kell. Tuhala Nõiakaevu juures, mille pühitsemine toimub 20minutit ja 10 sekundit.
Lugupidamisega
Helilooja-astronoom Urmas Sisask koos Eesti Rahvaga
Lisainfo: Merje Ottmaa-Urmas Sisaski esindaja 56660067 merje.ottmaa@gmail.com
Kirja saatja: portaal Looduse Omnibuss.
Üleskutse Urmas Sisaskilt
Tere, Looduse kutse,
Mina, Urmas Sisask, Eesti rahva nimel kuulutan Tuhala ja Nabala karstialad rahvusvahelise tähtsusega loodukaitsealadeks. 2010 aastal, 20.10 kuupäeval, 20.10 kell. Tuhala Nõiakaevu juures, mille pühitsemine toimub 20minutit ja 10 sekundit.
Lugupidamisega
Helilooja-astronoom Urmas Sisask koos Eesti Rahvaga
Lisainfo: Merje Ottmaa-Urmas Sisaski esindaja 56660067 merje.ottmaa@gmail.com
Kirja saatja: portaal Looduse Omnibuss.
VKG kaevandus 35 aastaks
Mäetaguse vallalehes tunnistab VKG juhatuse liige Margus Kottise, et tehasesse viiva lintkonveieri maa kasutamiseks kavatsetakse sõlmida RMK-ga leping 35 aastaks. Mis on tähelepanuväärne, kuna Ojamaa Kaevandusele on kaeveluba välja antud 25 aastaks. Ja sellest tähtajast lähtus ka kaevanduse tootmiskeskuse septembri lõpus kinnitatud KSH. 35-aastase kaevandamise jutt on eriti huvitav ka pärast septembris esitatud Ojamaa Kaevanduse taotlust suurendada aastast lubatavat kaevemahtu 0.3 miljoni tonni võrra (praegu 2,5 miljonit tonni aastas).
Samas vallalehes on ka teade 12. oktoobrist 12. jaanuarini Kiikla rahvamajas üleval olevast Imre Peenema fotonäitusest "Põlevkivile kaotatud maa". Pealkiri jätab mulje, nagu oleks oleks Ida-Virumaad uuristanud üksteise võidu mitte fashistid, kommunistid ja kapitalistid, vaid sellega on hakkama saanud Isand Põlevkivi isiklikult. Loodan jõuda näitust vaatama usus, et autori objektiivi ette on jäänud peale põlevkivi ka selle kaevandamise korraldajad.
VKG raiub lintkonveierile metsa teed
Mäetaguse Elu, Oktoober, Nr 9 (178) 2010
VKG alustas Ojamaalt Kohtla-Järvele kulgeva põlevkivikonveieri tarvis tee rajamist, see peaks plaanide kohaselt valmima tuleva aasta veebruari alguseks.
Konveieri trassi alal, mis on 12,5 km pikk, raiutakse võsa ja langetatakse puid. OÜ VKG Kaevandused juhatuse liikme Margus Kottise sõnul lähevad mahavõetud puud müüki. „Linnas loetakse täpselt kokku, kui palju puid maha võetakse, metsa seisukohalt on see suhteliselt väike kogus,“ ütles Kottise.
"Trass on kogu pikkuses maha märgitud, meile kuuluvate maade peale on raadamisload olemas, meil on
kokkulepe RMKga neile kuuluvatel maadel raadamiseks, samuti on meil kokkulepped naaberkruntide
omanikega," rääkis Kottise. RMK-le kuuluvate maade kasutamiseks sõlmib VKG kuni 35 aastaks, see on konveieri kasutusea lõpuni, piiratud asjaõiguse lepingud. Esialgu tegutsetakse RMK juhatuse nõusolekul, ütles
Kottise.
Tema sõnul on lintkonveier põlevkivi transportimiseks kõige keskkonnasõbralikum võimalus. Konveier suudab ühes tunnis toimetada kaevandusest õlivabrikusse 700 tonni põlevkivi. 30 tonni peale võtvaid autosid läheks sama koguse jaoks tarvis peaaegu veerandsada.
Ekskursioon kaevandusse
Kottise ütles, et lähiajal algatatakse vallas kaevandusala detailplaneeringu arutelu. Siis on VKG-l plaanis korraldada kaevanduse territooriumile ja kaevandusse endasse külaskäik, kus huvilistest kohalikud inimesed
näeksid, mis kaevanduses toimub.
„Meiepoolne plaan on olemas, nüüd peab täpsemalt läbi mõtlema, kuidas seda korraldada, sest üle 10 inimese korraga kaevandusse viia ei saa,“ sõnas Kottise.
Kaevanduse ekskursiooni idee on heaks kiitnud ka vallavanem Aivar Surva, tema sõnul oleks see üks võimalus, kuidas kohalikud inimesed saaksid kaevanduse tegemistest parema ülevaate.
ME
Samas vallalehes on ka teade 12. oktoobrist 12. jaanuarini Kiikla rahvamajas üleval olevast Imre Peenema fotonäitusest "Põlevkivile kaotatud maa". Pealkiri jätab mulje, nagu oleks oleks Ida-Virumaad uuristanud üksteise võidu mitte fashistid, kommunistid ja kapitalistid, vaid sellega on hakkama saanud Isand Põlevkivi isiklikult. Loodan jõuda näitust vaatama usus, et autori objektiivi ette on jäänud peale põlevkivi ka selle kaevandamise korraldajad.
VKG raiub lintkonveierile metsa teed
Mäetaguse Elu, Oktoober, Nr 9 (178) 2010
VKG alustas Ojamaalt Kohtla-Järvele kulgeva põlevkivikonveieri tarvis tee rajamist, see peaks plaanide kohaselt valmima tuleva aasta veebruari alguseks.
Konveieri trassi alal, mis on 12,5 km pikk, raiutakse võsa ja langetatakse puid. OÜ VKG Kaevandused juhatuse liikme Margus Kottise sõnul lähevad mahavõetud puud müüki. „Linnas loetakse täpselt kokku, kui palju puid maha võetakse, metsa seisukohalt on see suhteliselt väike kogus,“ ütles Kottise.
"Trass on kogu pikkuses maha märgitud, meile kuuluvate maade peale on raadamisload olemas, meil on
kokkulepe RMKga neile kuuluvatel maadel raadamiseks, samuti on meil kokkulepped naaberkruntide
omanikega," rääkis Kottise. RMK-le kuuluvate maade kasutamiseks sõlmib VKG kuni 35 aastaks, see on konveieri kasutusea lõpuni, piiratud asjaõiguse lepingud. Esialgu tegutsetakse RMK juhatuse nõusolekul, ütles
Kottise.
Tema sõnul on lintkonveier põlevkivi transportimiseks kõige keskkonnasõbralikum võimalus. Konveier suudab ühes tunnis toimetada kaevandusest õlivabrikusse 700 tonni põlevkivi. 30 tonni peale võtvaid autosid läheks sama koguse jaoks tarvis peaaegu veerandsada.
Ekskursioon kaevandusse
Kottise ütles, et lähiajal algatatakse vallas kaevandusala detailplaneeringu arutelu. Siis on VKG-l plaanis korraldada kaevanduse territooriumile ja kaevandusse endasse külaskäik, kus huvilistest kohalikud inimesed
näeksid, mis kaevanduses toimub.
„Meiepoolne plaan on olemas, nüüd peab täpsemalt läbi mõtlema, kuidas seda korraldada, sest üle 10 inimese korraga kaevandusse viia ei saa,“ sõnas Kottise.
Kaevanduse ekskursiooni idee on heaks kiitnud ka vallavanem Aivar Surva, tema sõnul oleks see üks võimalus, kuidas kohalikud inimesed saaksid kaevanduse tegemistest parema ülevaate.
ME
Monday, October 11, 2010
Kaevandusohvrid jälle talumistasuta
Sotsid ja õiguskantsler on toredad küll, leides, et elektriliinide ja muude avalikes huvides toimivate tehnovõrkude rajamisel tuleb maaomanikele hakata maksma õiglast talumistasu. Muuhulgas seepärast, et omanikud ei saa sinna enam ehitada. Kaevanduste puhul, mille toodangust muide suurem osa sellestsamast elektrist ju genereeritaksegi ja mis samuti põhjustavad elanikele müra, vibratsiooni jpm ebamugavusi ja seavad maaomanikele suuri ehituspiiranguid, sotsid ega õiguskantsler talumistasu maksmisest paraku ei räägi. Kuigi sellesama põhiseaduse sellesama paragrahvi järgi peaks kõikide omand olema võrdselt kaitstud. Nii ka näiteks riigiettevõtte Eesti Energia Kaevanduste, VKG Ojamaa Kaevanduse kui ka kaevanduste peal asuvate Mäetaguse valla maaomanike huvid.
Sotsid: omanikele tuleb maksta õiglast talumistasu
www.DELFI.ee
11. oktoober 2010 15:47
Sotsiaaldemokraatlik Erakond algatas täna riigikogus eelnõu, mille eesmärk on kindlustada õiglase talumistasuga inimesed, kelle kinnistutel asuvad avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud- või rajatised.
„Õiguskantsler teatas suvel, et tehnovõrkude talumiskohustuse eest makstavate tasude suurus on vastuolus põhiseadusega. Ühtlasi tegi ta riigikogule ettepaneku muuta seadusi nii, et kinnisasjade omanikud hakkaksid saama piisavat tasu. Õiguskomisjon toetas õiguskantsleri seisukohti, kuid ei pidanud paraku eelnõu algatamist reaalseks,“ selgitas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor.
Sotside esitatud otsuse eelnõu järgi peab valitsus hiljemalt 15. detsembriks tooma riigikogu ette asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muudatused, mis osutatud vea ära parandavad ja talumistasu õiglaseks teevad.
„Inimesed, kelle maalt lähevad läbi kas või kõrgepingiliinid, on sunnitud taluma mitmeid piiranguid ja kitsendusi, näiteks ei saa nad liinide alla või lähistele ehitada. On selge, et inimestele tuleb maksa viisakat tasu nii nagu märkis ka õiguskantsler,“ nentis Nestor.
Loe veel:
Riigikogu toetas õiguskantslerit: tehnovõrkude talumise eest peab rohkem maksma
ERR: Teder: elektriliinide talumise eest makstakse liiga vähe
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=33801765
Sotsid: omanikele tuleb maksta õiglast talumistasu
www.DELFI.ee
11. oktoober 2010 15:47
Sotsiaaldemokraatlik Erakond algatas täna riigikogus eelnõu, mille eesmärk on kindlustada õiglase talumistasuga inimesed, kelle kinnistutel asuvad avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud- või rajatised.
„Õiguskantsler teatas suvel, et tehnovõrkude talumiskohustuse eest makstavate tasude suurus on vastuolus põhiseadusega. Ühtlasi tegi ta riigikogule ettepaneku muuta seadusi nii, et kinnisasjade omanikud hakkaksid saama piisavat tasu. Õiguskomisjon toetas õiguskantsleri seisukohti, kuid ei pidanud paraku eelnõu algatamist reaalseks,“ selgitas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor.
Sotside esitatud otsuse eelnõu järgi peab valitsus hiljemalt 15. detsembriks tooma riigikogu ette asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muudatused, mis osutatud vea ära parandavad ja talumistasu õiglaseks teevad.
„Inimesed, kelle maalt lähevad läbi kas või kõrgepingiliinid, on sunnitud taluma mitmeid piiranguid ja kitsendusi, näiteks ei saa nad liinide alla või lähistele ehitada. On selge, et inimestele tuleb maksa viisakat tasu nii nagu märkis ka õiguskantsler,“ nentis Nestor.
Loe veel:
Riigikogu toetas õiguskantslerit: tehnovõrkude talumise eest peab rohkem maksma
ERR: Teder: elektriliinide talumise eest makstakse liiga vähe
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=33801765
Subscribe to:
Posts (Atom)