Ansip tunnistas ka teiste kaevalubade vaidlustatavust

Andrus Ansip tunnistas Riigikogus, et lisaks Kiviõli kaeveloale võib väga kergesti vaidlustada ka teisi kaevelube. Aus jutt, igatahes.  

PM tsitaat: "...ma ei pea seda sundvõõrandamist või sundkasutusvalduse seadmist praeguses ajalises kontekstis mitte mingisuguseks lahenduseks. Ma usun, et sellel viisil põlevkiviressurss Kiviõli Keemiatööstuse kasutusse anda on nii palju nõrkusi, et vähemalt viieks aastaks Eesti kohtud tööd saavad kindlasti. Praegu meil on vaidlustatud üksainus kaeveluba, aga vaidlustamiskohti on seal, ma ei ütle, et mustmiljon, aga viis või viisteist leiab neid kindlasti."

Riigikogu stenogrammist 13.04.2011, arupärimisele vastamine

4. Sotsiaalne olukord Kiviõlis
Esimees Ene Ergma

Palun nüüd küsimus kolleeg Jevgeni Ossinovskilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!


Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud härra Ansip! 27. jaanuaril 2011 on Keskkonnaministeerium andnud välja järjekordse kaeveloa Kiviõli Keemiatööstusele uues karjääris kaevandamiseks. Nagu me teame, on selle loa õiguspärasus kohtus vaidlustatud ja Kiviõli Keemiatööstus on teatanud, et juhul, kui kohus tühistab valitsuse poolt antud kaeveloa, on nad sunnitud tehase sulgema, mil juhul jääks Kiviõlis tööta 25% tööealisest elanikkonnast ja linnaeelarvesse tekiks ka umbes 15%-line auk. Mõistagi ei ole valitsusel ja Riigikogul sobilik võtta seisukohta kohtuvaidluses, mistõttu on minu küsimus järgmine. Mis on valitsuse tegevusplaan nii tööpuuduse kui ka linnaeelarve osas sel juhul, kui kohus kõnealuse kaeveloa tühistab? Aitäh!


Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Eesti Vabariigi peaminister loomulikult ei lasku spekulatsioonidesse ja te ei leia Euroopast ühtegi teist peaministrit ka, kes hakkaks spekuleerima, mis juhtub siis, kui toimub sündmus A, või mis juhtub siis, kui toimub sündmus B. Jah, te märkisite õigesti, et Vabariigi Valitsus on kaeveloa väljastanud, Vabariigi Valitsus ja ka Riigikogu on ohtralt süüdistusi saanud selle eest, et ta selle kaeveloa väljastanud on. Me oleme veendunud selles, et õiguslikud alused kaeveloa väljastamiseks olid olemas. Paraku on kaeveloa väljaandmine vaidlustatud kohtus ja loomulikult ka mina peaministrina ei kavatse kohtule kuidagimoodi survet hakata avaldama. Ma ei saa Kiviõli Keemiatööstuse omanikest ja juhtidest päris hästi aru. Nad on praegu avaldanud soovi koondada kõik töötajad ja sulgeda tehas 1. maist käesoleval aastal, aga mulle on teada see, et Eesti Energiaga sõlmitud lepingu alusel on neil õigus seda tööstuslikku tükilist põlevkivi saada kuni 31. maini. Mille pagana pärast peaks siis juba 1. maist tehase kinni panema, kui ressurssi on piisavalt selleks, et töötada veel kuu aega? Miks peaks siis käivitama kõigi nende töötajate koondamise tegevustega sel ajal, kui kõik muud võimalused on ammendamata minu silmis? Aitäh!


Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, esimene täpsustav küsimus.


Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma ei palunud teil tegelikult spekuleerida, vaid siiski öelda, kas valitsusel on tegevusplaan ja missugune see on sel juhul, kui kohus siiski selle kaeveloa tühistab. Kuna tegemist on suhteliselt tõsise olukorraga ja potentsiaalselt sotsiaalse katastroofiga Kiviõlis, siis kindlasti valitsusel on olemas ka n-ö B-plaan, juhul kui kohus valitsuse A-plaani ei toeta?


Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Töötukassal on plaan selleks puhuks olemas, kui tõepoolest Kiviõli Keemiatööstus peaks oma tootmise seiskama ja töötajad kõik koondama. Kui töötukassa sai vastavasisulise märgukirja, siis loomulikult töötukassa asus koostama kriisiplaani. Töötukassal on taoline plaan olemas, mis sisaldab siis töötajate konsulteerimist, nende ümberõpet, kaasa arvatud ka töötukassa töötajate püsivat töötamist mõne aja jooksul Kiviõli Keemiatööstuses. Nii et töötukassa ettevalmistusi teeb. Ma tahaks väga loota, et need ettevalmistused on asjatud. Aitäh!


Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine täpsustav küsimus!


Jevgeni Ossinovski

Ma tahtsin küsida, nimelt on Kiviõli Keemiatööstus öelnud, et Eesti Energia kaevandused ei võimalda neil piisaval ja vajalikul määral põlevkivi saada. Nimelt, Kiviõli Keemiatööstus väidab, et on võimalik ainult 15 000 tonni tarnida Kiviõli Keemiatööstusele, samas kui vajadus on 45 000 tonni. Kas te oma eelmise vastusega seate Kiviõli Keemiatööstuse väite küsimuse alla ja kui ei, siis kas valitsusel on võimalik kuidagi lahendada seda probleemi Kiviõli Keemiatööstuse jaoks? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Esmalt tuleks muidugi Kiviõli Keemiatööstusel asuda korralikult Eesti Energiaga läbirääkimistesse. Nagu ma juba eespool viitasin, Kiviõli Keemiatööstusel on Eesti Energiaga sõlmitud lepingu alusel õigus saada täies ulatuses, nii nagu neil tootmise vajadused on, tükkides põlevkivi kuni 31. maini. Ometi on saadetud töötukassale teatis, et 1. maist juba tahetakse tehas kinni panna. Miks loobutakse sellisest lepinguga tagatud ressursist, mida oleks võimalik kuu aja jooksul kasutada, see on mulle sügavalt arusaamatu. Kui spekuleerida, siis tundub, et tegemist on kohtule kohatu surve avaldusega või siis avaliku arvamuse kujundamisega. Aga minu meelest on see samm ebaõnnestunud. Kui Kiviõli Keemiatööstus asub läbirääkimistesse Eesti Energiaga, siis ma usun, et küllap on võimalik lahendus leida. Ma ei usu, et mõtteliselt ei ole võimalik Eesti Energial kaevandada põlevkivi rohkem. Nagu me ajaloost teame, on kunagi mingitel aastatel Eestis kaevandatud 30 miljonit tonni põlevkivi. Praegu me oleme poole selle koguse juures. Põhimõttelisi vastunäidustusi ei ole. Ilmselt on küsimus detailides ja sealhulgas ka olulises detailis – hinnas. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Kõigepealt kolleeg Rannar Vassiljev!


Rannar Vassiljev

Aitäh! Hea peaminister! Kas uuel valitsusel on jätkuvalt plaan Kirde-Eesti tööhõivet reguleerida uute kaevandusmahtude ja uute kaevelubadega või on selles osas tekkinud mingeid uusi ideid? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Valitsuse ideed on sõnastatud ka välja antud kaeveloas. Valitsus on seda meelt, et Kiviõli Keemiatööstus tuleks tagada põlevkiviressursiga, ja meie oleme kaeveloa välja andnud. Meil ei ole mitte mingisugust kava kaevandusi sulgema hakata. Lihtsalt mingitest, ma ei tea, missugustest eesmärkidest, olgu nad rohe-rohelised, lähtudes me kavatseme põlevkivi töötlemist edasi arendada ja see põlevkivitööstuse ja põlevikivi töötlemise edasiarendamine leiab väljenduse ka Eesti Energias uue põlevkiviõli töötlemise tehase rajamise näol. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Andres Anvelt

Aitäh, hea juhataja! Härra peaminister! Selle kõnealuse probleemi põhjuseks on juba aastaid kestev tüli nende kaevelubade õiguspärasuse ümber. Samas on 2009 valitsus alustanud nimetatud Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri alade maade sundvõõrandamise protsessi. Minu küsimus on: milline on tänase valitsuse seisukoht nende kõnealuste maade sundvõõrandamise osas?


Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Me ei ole valitsuses seda sundvõõrandamise teemat rohkem arutanud, kuid kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks selle valitsuskabineti nõupidamisele arutamiseks tuua, siis küllap me seda ka väga põhjalikult arutame. Aga ma võin öelda välja oma isikliku seisukoha: ma ei pea seda sundvõõrandamist või sundkasutusvalduse seadmist praeguses ajalises kontekstis mitte mingisuguseks lahenduseks. Ma usun, et sellel viisil põlevkiviressurss Kiviõli Keemiatööstuse kasutusse anda on nii palju nõrkusi, et vähemalt viieks aastaks Eesti kohtud tööd saavad kindlasti. Praegu meil on vaidlustatud üksainus kaeveluba, aga vaidlustamiskohti on seal, ma ei ütle, et mustmiljon, aga viis või viisteist leiab neid kindlasti. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Kas teie ei leia, et tänasel päeval kord, mis reguleerib kaevelubade väljaandmist, reaalselt ei tööta või töötab pahasti ja need reeglid tuleks valitsusel uuesti läbi vaadata? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ma ei heidaks korrale mitte midagi ette. Ei ole minu asi ette heita eraettevõtjale, et ta ei märganud seda, kuidas tema kompanjon asus neid maid kokku ostma, kus teine omanik jälle soovis põlevkivi kaevama hakata. Aga kõik see on juhtunud. Ma soovitaksin tülitsevatel osapooltel kokku leppida ja nii jääb enam kui 600 töötajat ka tööle. Aitäh!

Põlevkivi kaevemahud pole valimisteema

Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht ja keskkonnaühenduste koja eesistuja Jüri-Ott Salm räägib tänases Päevalehes väga õiget juttu. Millel paraku puudub seos valimistega, kuna ükski poliitiline jõud seda teemat valimiskampaanias ei kanna. Kaesin kindluse mõttes üle registreerimise järjekorras erakondade Ida-Viru valimisringkonna nimekirjad.


Erakond Eestimaa Rohelised pani seal esimeseks Urmas Allika - kes ei tunne, neile ütlen ise, no ei ole selle teema mees. Ja tõsi on ka see, et Roheliste üleriigiliste esinumbrite jutus pole põlevkivi kaevandusmaht kostnud - Marek Strandberg tungib kaamerate ees küll kilomeetrite sügavusele maakoore alla, kuid maapinnale lähedasema põlevkivi aastatoodangu piiramisest ei räägi. Üleriigiline nr 2 Eerik Niiles Kross pole Eesti maavaradeluure teemadega guugeldatav.


Isamaa ja Respublica Liidu Ida-Viru tipus on Erki Nool, ja sabas Robert Antropov. Pole kumbki põlevkivimehed. Mees, kes neil matsu jagab, on Enno Vinni, aga ta on ringkonnas alles neljas ja tema rolliks on ära tuua kaevandamispiirangute pooldajate hääled - Riigikogus, nagu öeldud hakkab neid esindama odamees Tallinnast või politseimees Paldiskist.


Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Ida-Viru esimene Jaak Allik on Eesti tippideoloog aga põlevkivist ei tea tuhkagi. Nimekirja nr 3 Jevgeni Ossinovski räägib samuti palju aga mitte põlevkivist. Perekondliku transiiditausta tõttu (mees ise kinnitas, et perekonna rahaga teeb ta ka isiklikku kampaaniat) võiks heasoovslikult oletada, et Ossinovski jun seisaks perekonna ärivaldkonnaga konkureeriva õlitootmise vastu aga minu hinnagul tal puudub shanss Riigikokku jõuda. Nimekirja viimane - maavanem Riho Breivel on oma senise tegevuse ja tegevusetusega kinnitanud, et kaevepiirangute eest seisjat pole temast olnud. Sama käib mõlema eksrahvaliitlastest vallavanema kohta.


Reformierakonna esinumber Kristiina Ojuland esindab lojaalselt parteid, kelle tekitatud probleemidest Jüri-Ott Salm kirjutaski. Ringkonna nr 2 Rein Aidma või nimekirja lõpetav Aivar Surva (Ojamaa kaevanduse valla vanem) on senise tegevuse ja tegevusetusega tõstanud, et nad on täielikult kaevemahtude suurendajate teenistuses.


Keskerakonna esinumber Jüri Kaljuvee on põline põlevkivimees. Kaevemahtude piiramise koha pealt on kuss nii tema kui nimekirjakaaslased, olgu siis opositsioonis või valisuskoalitsiooni kuuludes. Selles küsimuses ei erine Reformierakonnast grammigi.
Jättes eriteadmiste puudumise tõttu vahele Vene Erakonna, Iseseisvuspartei, Kristlikud Demokraadid ja üksikkandidaadi, väärib äramärkimist Rahvaliidu Ida-Viru esinumber/peaministrikandidaat Jaan Toots. Transiidiinimesena võiks temast loota samal motiivil kaevanduspiirangute poolt olekut, mis Ossinovskitegi puhul (kohalik õlitootmine konkureerib tema senise tuluallikaga). Aga sarnasel põhjusel ei saa ka temale panust teha - Tootsi partei riigikogustumine tõenäosus on minu jaoks liiga väike.

 Suuremad erakonnad osalesid kõik ka Rahvusringhäälingu ja EGA valimiskompassi koostamisel - põlevkiviküsimust pole ka seal. Järelikult hoogustub järgnevatel aastatel Ida-Virumaal röökaevandamine, mis tugineb täielikule ning harvanähtavale poliitilisele konsensusele. Ainus, mida sellest teemast puudutatud saavad teha valimistel, on valimistel mitte osaleda.





Põlevkivisõda Virumaal
Viie aasta pärast kavatsevad Eesti õlitöösturid toota 1,6 miljonit tonni põlevkiviõli.
Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees
Eesti Päevaleht Online 31. jaanuar 2011


Kui panna see kogus korraga raudteetsisternidesse, siis ulatuks rong Narvast Tallinnani ja raudteeülesõidukohtadel tuleks tõkkepuu avanemist oodata ei vähem ega rohkem kui neli tundi. Praeguste põlevkiviõli hindade juures oleks see laadung väärt ligi pool miljardit eurot. Kõlab nagu unistuste raharong? Jah, aga millise hinnaga!

1,6 miljoni tonni õli tootmiseks tuleb kaevandada ligi 15 miljonit tonni põlevkivi. Samal ajal plaanib Eesti Energia paigaldada vanadele elektrijaamadele puhastusseadmed ning rajada kaks uut energiaplokki põlevkivist elektri tootmiseks. Praegu tarbivad vanad elektrijaamad aastas 12–13 miljonit tonni põlevkivi ja Eesti Energia kavandatavaid investeeringuid arvestades ei tohiks kahelda, et elektritootmist soovitakse jätkata. See tähendaks aga, et aastal 2016 kaevandataks Eestis 20–25 miljonit tonni põlevkivi, mis ei vasta kuidagi riigi ametlikele plaanidele.

Praegu kehtiv põlevkivikava näeb ette, et veel neli aastat on lubatud põlevkivi kaevandada kuni 20 miljonit tonni aastas ja pärast seda peab kaevandamismaht vähenema veerandi võrra. Jaanuari keskel hääletasid aga riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed oma istungil selle poolt, et jätkata kaevandamismahtudega suurusjärgus 20 miljonit tonni aastas – olgugi et ametlikud kavad-kokkulepped näevad ette midagi muud.

Häguse veega kaevud

Kavad ei näi ministritele korda minevat. Mullu kevadel käis majandus- ja kommunikatsiooniminister Eesti Energia uuele õlitehasele nurgakivi pannes välja mõtte hoida aastane kaevandamismaht ka edaspidi 20 miljoni tonni juures. Jah, keskkonnaministeerium kinnitas toona veel, et kaevandamismahtu tuleb alandada 15 miljoni tonnini aastas. Kuid nüüdseks on ka keskkonnaministri retoorika muutunud.

Narva ja Aidu karjääri varud ammenduvad praeguste kaevandamismahtude juures 12–15 aasta pärast. Siis saab kaevandada ainult raskemini ligipääsetavatest kohtadest, maa alt, kus peaks varusid jätkuma veel maksimaalselt kolmeks aastakümneks. Allmaakaevandamise kohta nendib isegi Eesti Energia ise, et see pole pooltki nii tõhus kui maapealne kaevandamine. Samuti toob olemasolevate kaevanduste laiendamine kaasa olulisi keskkonnaprobleeme. Eesti keskkonnaühenduste koja tellitud uuringu kohaselt jätkub praegu välja antud kaevandamislubade alusel põlevkivi 2020. aastani, kuid edaspidi tuleb juba vastata küsimusele, kas hakkame kaevandama kaitsealade alt. Põlevkivisektor on praegu Eesti suurim veekasutaja. Kaevealade laienemine kaitsealade alla kahjustab Ida- ja Lääne-Virumaa põhjavee – sealhulgas Pandivere tundliku vee-ala – kvaliteeti ning võib põhjavee jäädavalt ära rikkuda. See tähendaks häguse veega kaeve virumaalastele ja kaitsealade looduse loomulike koosluste rikkumist.

Praegusest neli korda suuremas mahus põlevkiviõli tootmine läheks vastuollu riigi ametlike prioriteetidega. Nii energiamajanduse arengukava kui ka põlevkivikava eelistavad põlevkivisaaduste (kütused või elekter) kasutamist riigisiseselt. Praegu kasutatakse aga vaid 20 protsenti Eestis toodetud põlevkiviõlist kodumaal, ülejäänu läheb ekspordiks. Kuigi planeeritav kütusetoodang suudaks Eesti Energia lubaduste kohaselt katta kogu Eesti kütusevajaduse, pole mingit alust arvata, et põlevkiviõlist välja pigistatud mootorikütused müüdaks kogu täiega maha kodumaal – avatud turul liigub kaup sinna, kus selle eest rohkem makstakse.

Soomes on kehtestatud piirangud tuumaenergia ekspordile, mis annab energiatootjatele selge signaali, et seda ei soosita. Tuumaenergeetika on riigi poolt reguleeritud nõnda, et see kataks eelkõige Soome enda vajadusi. Soomlased ei ole nõus, et tootjate eksporditulu kasvuga käsikäes suureneks tuumajäätmete maht. Põlevkivikasutuse selline ohjeldamine oleks võimalik ka Eestis.

Eesti Energia hinnangul suu-rendaks kodumaine kütusetööstus Eesti energiajulgeolekut: põlevkiviõlist valmistatud mootori-kütused võiksid konkureerida naftaga. Aga kui Eesti soovib arendada laiahaardelist kütusetööstust, tekib küsimus: kust tuleb elekter, kui me kogu lubatud kaevandamismahu kütusteks vormistame? Selleks ajaks ei saaks isegi kõige optimistlikumate hinnangute kohaselt valmis võimalik tuumajaam ja ka üleriigilist taastuvenergeetika ruumilist planeeringut ministeeriumidest ei paista.

Põlevkivitööstuse olulise plussina nähakse kohalike sotsiaalküsimuste lahendamist – ilma põlevkivita poleks Ida-Virumaal tööd ning vaesus ja kuritegevus süveneks. Põlevkivikava lisas on aga kirjas, et Ida-Virumaal on tuntav kaevanduseri-alade töötajate puudus. Jah, võiks ju öelda – las Ida-Virumaa töötud õpivad ümber kaevuriteks. Kuid see pole sellises mahus reaalne, sest põlevkivi kaevandamine ja töötlemine eeldab parimas tööeas tervete ja universaalsete oskustega inimeste palkamist. Kuna sobivaid inimesi ei ole Virumaale palju alles jäänud, siis tuleks täiendava tööjõu vajadus lahendada tööjõu sissetoomisega. Kas see on sotsiaalprobleemide lahendus või pigem uute probleemide tekitamine?


Alternatiivid põlevkivile

Kuigi riiklik huvi on põlevkivist kodumaiseks tarbeks elektri tootmine, ei tohiks me viie aasta pärast olla üllatunud, kui riigi omanduses olev suurettevõte on rajanud maksumaksja raha eest õlitehased ja põlevkivi elektrijaamad, aga toodetud kütuseid ja elektrit müüakse hoopis välismaale. Juba töötavaid tehaseid keegi kinni panema ju ei hakka, sest kes tahaks mitme miljardi euro investeerimist korstnasse kirjutada? Nii ei jääks järgmisel riigikogul muud üle kui võtta vastu uus põlevkivi arengukava, mille sisu dikteerivad elektri- ja kütusetootjad, mitte riik.

Jah, pragmaatikud võivad ju öelda: õli tootmine põlevkivist on efektiivsem kui selle otsene põletamine elektri tootmiseks. Aga kui Eesti otsustab minna seda teed, peaks eelnevalt olema selge plaan, kuidas ja millistest allikatest hakkame elektrit saama pärast 2020. aastat, mil lõpeb kehtiv riiklik energiamajanduse arengukava. Praegu ei ole õige aeg põlevkivi uute kasutusvaldkondade arendamiseks. Praegu on aeg selleks, et planeerida reaalseid alternatiive põlevkivile, valmistudes fossiilsete kütuste kaevandusmahtude järkjärguliseks vähendamiseks.

Kas Eesti peaks ohverdama oma looduskeskkonna ja energiajulgeoleku paari raharongi nimel? Kas rööpaid peaks seadma rahva mandaadiga riigikogu või üksikute suurettevõtete juhatused? Loodame, et praeguses valitsusliidu programmis sõnastatu – kaevandamismahtude piiramine – saab teoks. 1



Eestimaa Looduse Fond on tänavu Eesti keskkonnaühenduste koja eesistuja.

Looduse Fondi hääletu võitlus kaevepiirangu eest

Riigikogu keskkonnakomisjoni protokollist ei selgu, kes on põlevkivi kaevemahtude piiramise vastu. Protokollis ei kattu ka poolt/vastu/erapooletute häälte arv kohalolnuks märgitute arvuga.
Samas on loodusefondi esimene mees parlamendikomisjoni protokolli märgitud eriti familiaarselt ainult eesnime pidi (mis kogemata kattub peaaegu täiuslikult ühe endise kurikuulsa ametniku täisnimega). Allpool on ka ELFi Nõukogu praegune koosseis ja ELFi pressiteade, kuidas "võideldi" üliolulise keskkonnapiirangu eest. Eesti meedias ei ületanud teema uudiskünnist.


Riigikogu Keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 196

Tallinn, Toompea
Esmaspäev, 24.01.2011
Algus 11.00; lõpp 12.40

Juhataja: Mart Jüssi
Protokollija: Asta Salandi
Võtsid osa: Mart Jüssi, Katrin Karisma-Krumm, Mari-Ann Kelam, Valeri Korb, Erki Nool, Kalle Palling, Rain Rosimannus, Rein Ratas, Mark Soosaar, Elle Kaur (nõunik), Vivi Aleksejeva (nõunik), Asta Salandi (konsultant)
Kutsutud: 2. päevakorrapunkti juurde: SA Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott, juhatuse liige Ivar Tamm ja nõukogu liige Andres Tarand, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse põhiüksuse nõunik Rein Raudsep;
/.../

2. SA Eestimaa Looduse Fondi kiri 10.12.2010 nr 3/468
SA Eestimaa Looduse Fond on oma kirjas Riigikogu keskkonnakomisjonile teinud ettepaneku algatada maapõueseaduse muumine eesmärgiga vähendada põlevkivi kaevandamismahtusid. Oma ettepanekus toetuvad nad Riigikogus heaks kiidetud Põlevkivi riiklikule arengukavale 2008-2015 ja valitsusliidu programmile aastateks 2007-2011.
SA Eestimaa Looduse Fondi ettepanek on muuta maapõueseaduse § 251 alljärgnevalt:
„Põlevkivi aastane kaevandamismäär on kalendriaastas kõigi lubade alusel kokku maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi aastane kaevandamismäär on 15 miljonit tonni alates 2015. aastast.
Kavandatava seadusemuudatuse kohta andsid kommentaare Jüri-Ott Salm ja Andres Tarand.

Keskkonnaministeerium ei toeta maapõueseaduses sätestatud piirmäära muutmist enne vastavate rakendusuuringute läbiviimist. Keskkonnaministeeriumi poolse seisukoha s Rein Raudsep.

Pärast sõnavõttude ärakuulamist pandi ettepanek algatada maapõueseaduse muutmine:
hääletamisele.
Otsustati:
Mitte algatada maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (4 poolt, 3 vastu, 1 erapooletu).



Eestimaa Looduse Fondi Praegune nõukogu:


Rainer Nõlvak - nõukogu esimees, Curonia Research nõukogu esimees ja Let's do it Global eestvedaja

Andres Arrak - majandusteadlane, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, ettevõtluse instituudi direktor

Rein Einasto - geoloog, Tallinna Tehnikakõrgkooli professor

Üllas Ehrlich - majandusteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnaökonoomika professor

Ahti Heinla - Skype asutaja ja Let's do it Global eestvedaja

Mart Jüssi - hülgeuurija, riigikogu saadik

Rainer Kuuba - maastikuökoloog, Võru Instituudi direktor

Henri Laupmaa - IT ettevõtja, Goodwill Group Ltd juhataja

Sakarias J. Leppik - ortodoksi vaimulik ja ühiskonnategelane

Riinu Rannap - zooloog, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi teadur

Andres Tarand - kliimauurija

Uudo Timm - lendoravauurija, Keskkonnateabe Keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja

Daniel Vaarik - meediauurija, vabakutseline konsultant

Katarina Veem - merebioloog, SA Baltic Sea 2020 programmijuht






Riigikogu keskkonnakomisjon ei toetanud põlevkivikaevandamise vähendamist


Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 25. jaanuaril, et tutvustas päev varem riigikogu keskkonnakomisjonis ettepanekut algatada maapõueseaduse muudatus, mille sisu on vähendada põlevkivi kaevandamismahtu 15 miljoni tonnini 2015. aastaks. Riigikogu keskkonnakomisjon ettepanekut ei toetanud.

Nii riigikogus heaks kiidetud põlevkivi riiklik arengukava 2008–2015 kui ka valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 näevad ette põlevkivi kaevandamismahtude piiramist 15 miljoni tonnini aastas, kuid valdkonda reguleerivas maapõueseaduses on põlevkivi aastane kaevandamismäär endiselt 20 miljonit tonni.

Keskkonnakomisjonis ettepanekut tutvustanud ELF-i juhatuse esimehe Jüri-Ott Salmi sõnul soodustatakse riigikogus vastu võetud üliolulist keskkonnakoormuse piirangut ignoreerides „raiskava majanduse jätkumist, mis on otseses vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitika põhimõtetega”.

Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed pidasid algatatud teemat oluliseks, kuid ettepanek ei saanud hääletusel piisavalt toetust ja seadusemuudatust ei võetud menetlusse. ELF avaldas sellise tulemuse üle pettumust. Varem oli ka keskkonnaministeerium teatanud, et ei toeta maapõueseaduses sätestatud piirmäära muutmist enne vastavate rakendusuuringu tegemist.
ELF-i hinnangul oleks kaevandamismahtude piiramine andnud võimaluse kasutada maavara pikemat aega ning vähendada keskkonnakoormust või hoida see vähemalt praegusel tasemel. Teatavasti on Eesti maailmas esikahekümne seas süsinikdioksiidi heite poolest, arvestades CO2-heidet elaniku kohta. Oluline osa sellest tuleb just põlevkivikasutusest. Samuti on kaevandamise piiramine ainus võimalus peatada kaevandamisest ja põlevkivi töötlemisest rikutud alade pidev laienemine.

ELF

Kaks miljardit tonni nagu maast leitud

Anonüümseks jäänud potentsiaalsete kaevandajate tellimusel leidis TTÜ Mäeinstituut, et põlevkivi on maas seniarvatust kaks miljardit tonni rohkem. Täiendava rikkuse ilmnemisega seoses tuleb seekord soovida õnne Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste rahvale!
100%-lisele rikkuse kasutuselevõtule on esialgu mõned piirangud aga kõigepealt lähevad kinni koolid ja postkontorid ning nii kaovad koos kohalike elanikega ka piirangud.  



Põlevkivivaru ümberhindamine tõi juurde kaks miljardit tonni


Martin Hanson, Delfi Majandus

26. jaanuar 2011 18:58 LIITU DELFI POMMUUDISEGA

Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut hindas möödunud aasta lõpus energiatootluse piiri langetades ümber põlevkivivarud ning kaevandatavaks muutus kaks miljardit tonni põlevkivi.

Kaevandamisväärsuse piiri langetamisel senise energiatootluse alampiirilt 35 gigadžauli ruutmeetri kohta 30 gigadžaulini ruutmeetri kohta muudab eeldatavalt aktiivseteks Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste uuringuväljade põlevkivi kvaliteetsemad varuplokid.
"Selle varu kaevandamist loeti varem ebamajanduslikuks," ütles BNS-ile TTÜ mäeinstituudi professor Ingo Valgma.

Põlevkivi aktiivse tarbevaru kategooriasse tuli ümberhindamise tulemusena juurde 898,6 miljonit tonni põlevkivi ning aktiivse reservvaru kategooriasse 1,19 miljardit tonni põlevkivi. Tõenäosus, et sellise koguse võib maa-alt kätte saada, on mitmete piirangute tõttu Valgma sõnul 50 protsenti.
Uute kaevanduste võimalikke kohti, suuruseid ja maksumusi, samuti nende keskkonnamõju on TTÜ mäeinstituut uurinud ja hinnanud potentsiaalsete kaevandajate tellimusel.

2008. aastal teostasid TTÜ mäeinstituut ning soojustehnika instituut Eesti Energia AS-i tellimusel analüüsi, mis käsitles kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmise tehnoloogilisi võimalusi ning majanduslikku otstarbekust. Selles leiti, et tarnides edasi kogu põlevkivi senise kütteväärtusega 8,4 megadžauli kilogrammi kohta, eeldatavas mahus kuni 20 miljonit tonni aastas, tuleb ehitada kaks Estoniaga analoogilist kaevandust ja neile raudteed ning täiendada Narva karjääri paljandustehnikat.
Kaevanduste rikastamisvabrikud oleks analoogilised Estoniaga, mis tähendab, et need töötlevad ainult jämedat kaevist. Investeeringute kogumahuks hinnati 3,3 miljardit krooni, millega kaevandamis-, kapitali ja keskkonnakulusid kattev põlevkivi hind tõuseb tasemele 250 krooni tonni kohta.

Selliste kaevanduste ehitamine on võimalik Uus-Kiviõli alale ja Estoniast kagu suunas Puhatu väljale. Mõlemad kaeveväljad jäävad aktiivse varu piirkonda. Märgatav osa uute võimalike kaevanduste alast on tagatud tarbe- ja reservvaruga.

Ahjualune

Eesti rahva ennemuistsetes juttudes on krestomaatiline tegelane ahjualune, kes korra kulbi manu pääsenuna lurbib tühjaks terve paja. Korra juba tükikese rahvuslikust rikkusest eratarbeks saanud VKG ajab nüüd juba taga oma avalikku õigust ka piirnevatele kaeveväljadele.

VKG: Uus-Kiviõli kaevandamisluba ei tohi anda Eesti Energiale

TALLINN, 14. detsember, BNS – Viru Keemia Gruppi kuuluv VKG Kaevandused esitas Uus-Kiviõli tulevase põlevkivikaevanduse kohta koostatud kaevandamisloa projektile mitmeid vastuväiteid, leides, et loa väljastamine konkurendist Eesti Energia tütarfirmale Eesti Energia Kaevandused oleks vastuolus seadusega ning ühtlasi sisuliselt mittevajalik.


VKG Kaevandused on saatnud oma vastuväited keskkonnaministeeriumile ja esitas need ka esmaspäeval toimunud loa menetlemise teemalisel avalikul arutelul.

VKG Kaevandused väitis, et Eesti Energia Kaevandustel ei ole seadusest tulenevat eelisõigust teiste Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses põlevkivi kaevandamise luba taotlevate isikute ees ning Eesti Energia Kaevandused ei vaja oma põlevkivi kaevandamise ja Eesti Energia kontserni ettevõtete tarbimise vajaduste rahuldamiseks täiendavalt Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse põlevkivi varusid.

"Lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tuleb Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses põlevkivi kaevandamiseks esitatud lubade taotluste suhtes kohaldada nende taotluste esitamise ajal kehtinud maapõueseaduse sätteid ja kuna on esitatud mitu taotlust, siis korraldada enampakkumine," märkis VKG Kaevandused. "Eelnõu käesoleval kujul on õigusvastane ja rikub VKG subjektiivset avalikku õigust," lisas VKG.

Uus-Kiviõli kaevandusluba soovivad endale kolm ettevõtet. Ministeeriumi ette valmistatud loa väljastamise otsuse eelnõusse on kirjutatud loa saajaks Eesti Energia Kaevandused, kuid ministeeriumi esindaja selgitusel ei tähenda see, et loa saab tingimata just nimetatud ettevõte. Kui ministeerium peaks otsustama loa väljastada, saab ta selle anda ühele ettevõttele, kuna kaevanduse osadeks jagamine pole võimalik.

VKG ja Merko Ehituse enamusomanik Riverito esitasid taotluse kaevandusloa saamiseks Uus- Kiviõli kaevanduses samal päeval - 2004. aasta 20. detsembril. Eesti Energia Kaevandused esitas loataotluse kuu aega hiljem ehk 2005. aasta 21. jaanuaril.

Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna spetsialist Ave-Õnne Õnnis ütles BNS-ile, et praegu pole võimalik öelda, millal ministeerium loa väljastamise osas otsuse teeb. Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et kaevandamisluba taotlevad korraga kolm firmat.

Keskkonnaministeeriumi teate kohaselt on Uus- Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala 6261 hektarit, seal paikneb ligi 208 miljonit tonni kaevandatavat põlevkivi. Kaevanduse maksimaalne aastatoodang võiks olla kuus miljonit tonni.

Tallinna toimetus, +372 610 8822, majandus@bns.ee

Baltic News Service

Lang jagab kahega ning lahutab viit

Tänases Riigikogu stenogrammis iseloomustab justiitsminister Rein Lang eelmisel nädalal Postimehes ilmunud  erakaevanduste õigusanalüüsi käsitlust järgmiselt: "Vaadake nüüd, selle Postimehega on niisugune lugu, et kui te jagate kahega ja lahutate viis, saate ikka veel poolega petta."  Postimehe esiküljel sel nädalal ilmunud süüdistus, et Reformierakond triivib Eesti Energiat VKG käpa alla, pole Riigikogus küsimise esitamise künnist ületanud.


Riigkogu stenogrammist 10.11.2010

3. Eesti Energia ja konkurents


Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveelt justiitsminister Rein Langile.


Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Eelmisel nädalal avaldas ajaleht Postimees advokaadibüroo Lawin poolt koostatud analüüsi, milles viidati asjaolule, et AS-ile Eesti Energia kuulub eelistatud juurdepääs põlevkivile ning seeläbi rikutakse konkurentsiõiguse sätteid. Milline on teie seisukoht kirjeldatud olukorras, kas Eesti riik on rikkunud konkurentsireegleid ning andnud AS-ile Eesti Energia eelistatud juurdepääsu põlevkivile?


Justiitsminister Rein Lang

Aitäh! Eesti advokaadibürood suudavad toota kõikvõimalikke arvamusi ja analüüse sellise kiirusega, et justiitsminister ka parima tahtmise juures kõiki neid lugeda ei jõua. Nii et ma pean tunnistama, et ma ei ole seda seisukohta, õigemini, seda analüüsi, millel selline kokkuvõte põhineb, ise isiklikult lugenud. Küll aga ma tean seda, et maavarad on maapõueseaduse alusel Eesti Vabariigi omand ja nende kasutusse andmine eraõiguslikele isikutele käib vastavalt seaduses kehtestatud korrale. Minu teada seda korda põlevkivivarudele juurdepääsu andmisel Eesti Energiale rikutud ei ole. Ja niipalju kui mul on informatsiooni tõepoolest sellesama uuringu kohta, siis ma esialgu võin ütelda, et mulle tundub, et see ei ole mitte just kõikides punktides pädev. Ma ei näe, et siin oleks tegemist konkurentsi kahjustava tegevusega. Pigem võime püstitada retoorilise küsimuse, et kas Eesti maavarade ehk Eesti rahvusliku rikkuse kasutusse andmine eraõiguslikele äriühingutele, kas see kord vastab täna Eesti riigi huvidele, ja kui ei vasta, siis peaks Riigikogu tõepoolest maapõueseadust hakkama muutma ühes või teises punktis. Aga konkurentsi kahjustava tegevusega siin minu hinnangul tegemist ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus.


Lembit Kaljuvee

Aitäh! Vaatan, et täna on infotunnis kõik Reformierakonna ministrid ja käis niisugune mõte läbi, et ei tea, kas poole aasta pärast on ka ainult kõik Reformierakonna ministrid. Aga see selleks, see vaid minu väike märkus. Õigemini mitte märkus, vaid remark. Aga kas te teate, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on antud teemat menetlenud või ei ole?


Justiitsminister Rein Lang

Aitäh! Mina isiklikult loodan, et siin infotunnis osalevad järgmisel aastal kuni 2015. aastani ainult Reformierakonna ministrid. Aga mul ei ole küll mingit aimu selle kohta, mida kallis kolleeg Juhan Parts selle analüüsiga on teinud. Aga me peame ühte asja silmas pidama. Meil on olemas selline riiklik institutsioon nagu Konkurentsiamet, kes peab jälgima seda, et peetaks kinni konkurentsiseadusest. See on üpris üksikasjalik seadus ja kui te küsite seda, kas see seadus on ajakohane, siis minu arvates on küll. Eesti õigusruumis konkurentsiõiguse seisukohast auke ei peaks olema. Mis aga puutub veel üks kord riigi vara ehk maapõues sisalduvate maavarade kasutusse andmisse ja näiteks ka keskkonnatasude osas, sh ka siis põlevkivile laienevate keskkonnatasude osas, ma arvan, et siin on nii poliitilise debati ruumi kui ka uute otsuste ruumi küll ja küll. Aitäh!


Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine täpsustav küsimus.


Lembit Kaljuvee

Ma tahaksin küsida sellisest aspektist, et tegelikult seal oli räägitud väga suurtest trahvisummadest. Mina ei ole jurist, aga inimesena, kes seal asjade sees on olnud ja kes käib väga tihti ja näeb, mis seal toimub, mulle tundub, et rikutakse neid reegleid. See oht trahvi saada on ja mul oleks ühtepidi palve, et sellesse tõsiselt suhtutaks. Küsimus oleks selline: kas sellisel puhul võib tõesti rääkida miljardist ?


Justiitsminister Rein Lang

Vaadake nüüd, selle Postimehega on niisugune lugu, et kui te jagate kahega ja lahutate viis, saate ikka veel poolega petta. Ei maksa teha poliitikul järeldusi ühe või teise üsna rumalavõitu ajakirjaniku väidete alusel. Esiteks, Eesti Energiat ei ähvarda nüüd küll mitte mingisugune trahv. Kui me räägime sellest, et näiteks Eesti riik on jätnud midagi tegemata Euroopa õiguse rakendamisel, siis saab rikkumismenetlust Euroopa Komisjon algatada ikkagi Eesti riigi suhtes, mitte eraõigusliku Eesti Energia suhtes. Nii et mina ei näe küll kuskil seda kohta, et ootamatult võiks Eesti Energiale kui äriühingule ilmuda kuskilt lambist 70 miljardi kroonine nõue. Seda kindlasti mitte! Sinu esimeses lause pooles ma nagu tajusin, et ka sina oled valmis tunnistama, et maavarade kasutusele andmisel, näiteks põlevkivi kaevandamise õiguste andmisel rikutatakse mingisuguseid konkurentsireegleid. Ma oleksin selle väite suhtes küll natuke ettevaatlik. Kõik eraõiguslikud isikud on ju võrdsetes tingimustes nende maavarade kättesaamise osas. Iseasi on see, et kas näiteks keskkonnatasud on üldse piisavad. Kas need maksud põlevkivile on adekvaatsed või on nad liiga madalad? Selle üle võiks küll vaielda. Aitäh!


Esimees Ene Ergma

Palun, head kolleegid, kaks kohapealt registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Arvo Sarapuu.
Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Teie kui endine väga edukas ettevõtja teate väga hästi, et tegelikult siin on küsimus eelkõige konkurentsis ja monopoolsete ettevõtete lahutamises selleks, et konkurents tekiks ja toimiks. Eesti Energia puhul me oleme loonud tegelikult ju niisuguse topeltmonopoli. Miks ma seda väidan, on see, et te kindlasti justiitsministrina teate, et valdav osa põlevkivi kaevandamise lubadest kuulub ju Eesti Energiale, ja neid ei ole keegi välja andnud enampakkumisel, vaid see on saadud monopoolse ettevõtte ajaloolise lubade ümbervormistamise teel. Ehk kui see nii on, siis tegelikult me saame hiljem väita, et tema kasutab ju topeltmonopoolset õigust ja siis pikapeale tekibki see olukord, nagu tekkinud on, et suurettevõtete elektrihind on mitu korda tõusnud. Nüüd minu küsimus on see, et kes siis lõpuks vastutab, kui selgub, et tegelikult ikka tekib meil trahvinõue. Kes see konkreetne isik on? Aitäh!


Justiitsminister Rein Lang

Ma ütlesin, et hüpoteetiliselt üldse rikkumismenetlusi saab ju algatada Eesti riigi suhtes. Nii et hüpoteetiliselt see nõue saab olla ikkagi ainult Eesti riigi vastu, mitte ühe äriühingu vastu. Ka sinu sellest väitest tegelikult kumab läbi arusaam, et elektri tootmine ja põlevkivi kaevandamine ei saaks kuuluda ühte kontserni. Seda arvamust mina muide ei jaga – võib kuuluda küll. Nüüd, mis puudutab seda, kas on tänasel päeval need, kes omavad lisaks Eesti Energiale ligipääsu põlevkivile, nagu näiteks VKG, Kiviõli Keemiakombinaat, kas nemad on olemuslikult nende maavarade kättesaadavuse juures halvemas olukorras, võrreldes Eesti Energiaga? Ma julgen väita, et tänase lubade andmise süsteemi puhul ei ole. See ajaloost tulenev ebaõiglus, see on koht, mille üle tuleks tõsiselt diskuteerida, kas see peab olema lõpmatu, see nende kaevandamisõigus teatud territooriumidel või mitte. Aga ma siiski julgen väita, et siin mingisugust Euroopa õigusega vastuollu minekut täna ei ole. See analüüs on ilmselt kellegi poolt tellitud, kellegi huvides ja minu jaoks on kummaline, et ilma igasuguse teise poole kommentaarideta, mida näeb ette elementaarne ajakirjanduseetika järgimine, sellised lood ilmuvad.
Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!


Aleksei Lotman

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Ma ei hakka andma siin hinnanguid ei ajakirjandusele ega ka sellele, kas meid ähvardab konkreetselt trahv. Aga kas ei tundu, et üldiselt õiglasema konkurentsi kui seni tagaks nii põlevkivi kui teiste maavarade osas senise Metsiku Lääne süsteemi – kaevandada saab see, kes esimesena taotleb – asendamine sellise mõistliku riiklikult korraldatud turumajandusega, kus riik riigile kuuluvate osas otsustab mingil hetkel, et seda oleks ühiskonnale vajalik kaevandada ja paneks selle enampakkumisele? Siis oleksid täiesti võrdsed võimalused kõigil igale maardlale, sõltuvalt nende rahakotist muidugi.
Justiitsminister Rein Lang

Nii nagu ma oma vastustes eelmistele küsimustele ütlesin, maapõueseaduse remontimine ja nende maavarade kasutusse andmise korra ümbervaatamine – siin on ruumi küll ja küll poliitiliseks aruteluks ja debatiks. See enampakkumise versioon, mida sa ise vist usud, võib esmapilgul tunduda väga õiglane ja loogiline. Aga kas seda suudetakse selliselt rakendada, et reaalselt need varad lähevad nii-öelda rahva huvides kasutusse? Me võime tuua ka vastupidiseid näiteid, et keegi lihtsalt saab mingeid kaevandamisõigusi ja iseenesest ei kasuta neid, tekitades sellega mingisuguseid turumoonutusi näiteks teatud maavarade impordile. Ma pean silmas just teedeehitusmaterjale. Võib mõelda ka nii rikutud piirides, et võib hankida endale kaevandusõigused, aga mitte midagi kaevandada ja siis oskuslikult tuua toorainet välisriikidest sisse. Alati tuleb kaaluda, missugused on ühe või teise isiku huvid erinevate süsteemide puhul. Aitäh!


Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra justiitsminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Postimehe põlevkivilugu ei ületanud künnist

Tänane Postimees süüdistab esiküljel Reformierakonda soovis allutada kogu Eesti põlevkivitootmine VKG kontrollile, milleks Reformierakond sebib VKG mehi Eesti Energia nõukokku (aasta tagasi suunati sinna Janek Parkmann). Praegu on Eesti Energia üldkoosoleku õigustes siiski endiselt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts (IRL). Ning sama partei tiiva all tegutseb ka VKG nõukogu, mille esimees Jens Haug töötab MKMis lennuohutusspetsialistina.

Sestap on arusaadav, et Postimehe pommlugu ei ületanud uudiskünnist Rahvusringhäälingus, BNSis, Äripäevas ega Luige grupeeringu väljaannetes. Selle asemel on kogu muu meedia energia-teemaks nr 1 endiselt Juhan Partsu sõda tuulikutoetustega.



VKG üritab omasid Eesti Energia otsustajate sekka saada (17)

Postimees Online 08.11.2010 08:39
Viru Keemia Grupp (VKG) nautis aastaid soodsat põlevkivi hinda, mida doteerisid elektritarbijad. Eeliskohtlemise taastamiseks tahab VKG suruda riigile kuuluva Eesti Energia nõukokku omainimeste enamuse.
Kui märtsivalimiste võidu järel võtab Reformierakond endale ka majandusministri portfelli, läheb Eesti Energia nõukogu liikmete nimetamine täielikult ühe erakonna kontrolli alla. Praegu nimetab poole nõukogust rahandusminister ja teise poole majandusminister.
Reformierakond on seda olukorda kasutades juba saatnud Eesti Energia nõukogusse ühe VKGga tihedalt seotud olnud ärimehe.
Viimastel nädalatel on avalikkuses põimunud mitu energeetikaga seotud teemat. Esmalt tuli Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) välja sooviga kärpida taastuvenergiatasusid, sellele vastas Reformierakond teatega, et tahab riigistada gaasi põhivõrgu.
Eesti Energia kaaperdamise skeem on iseenesest väga lihtne. Loomulikult võib taotleda Eesti Energia Kaevanduste lahutamist energiafirmast, luues iseseisva riikliku kaevandusfirma. Aga lihtsam on saavutada soovitu teist teed pidi – saades energiafirmalt soodsama põlevkivihinna.

Edasi loe Postimees Plussist.
Andrus Karnau